Mariliis Soobard: “Mida rohkem oled ilusate värviliste riiete keskel, seda rahulikum soovid ise olla”
Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Foto: Tanel Aruoja
Mis andis sulle tõuke teha enda bränd ja millal sellega algust tegid?
Kuna olen lapsest saati olnud õmblemise sees ja juba keskkooli ajal õmblesin lisaks endale ka oma sõbrannadele, siis unistus oma brändist tuli tegelikult juba siis.
Reaalsuseni jõudsin siiski 2010. aastal, mil asutasin ettevõtte – selleks hetkeks oli tellimustööde hulk kasvanud nii suureks, et tegelikult ei jõudnud ma neid enam üksi ära teha. Esimene Marimo naistekollektsioon tuli välja 2011. aasta sügisel.
Mille poolest tõuseb sinu moelooming esile teiste Eesti moeloojate seast?
Ei taha ennast kuidagi teistest esile tõsta, aga minu loomingu puhul on kindlasti kõige olulisemaks see, et olen maksimalist ja idealist kvaliteedi ning toodete istuvuse osas.
Nuputan kogu aeg, kuidas toodete tehnoloogiat veelgi parendada, armastan ainult puhtaid õmbluseid ja kalleid ning kvaliteetseid materjale, mis peaksid vastu aastaid.
Peamine küsimus, mida esitatakse, kui kuuldakse, et oled moedisainer?
Kust sa inspiratsiooni saad?
Suurim klišee, mida oled disaineri kohta kuulnud?
See on nii tore amet, ainult joonistad päevad läbi. Tegelikkus aga on see, et joonistamiseks ja disainiks jääb aega umbes viis protsenti, 95 protsenti ajast kulub ettevõtte juhtimisele, et brändi pidevalt arendada ja töös hoida.
Kas vastab tõele, et disainerid käivad alati mustas? Mitu värvilist riideeset sul kapis leidub?
Olen sellele mõelnud ning ilmselt tuleb see sellest, et mida rohkem sa ilusate ja värviliste riiete keskel oled, seda rahulikum soovid ise olla.
Oli mingi hetk, kus minu kapis ei olnud ühtegi musta eset, aga nüüd võib vist öelda, et sügistalvisel perioodil on mu kapp tõesti musta poole kaldu, siiski leiab sealt mitmeid värvilisi kleite ja isegi roosa mantli!
Kas tarbid ainult oma ja teiste Eesti disainerite loomingut või põikad teinekord ta “tavapoodi” sisse?
Jah, rõivaste osas kannan vaid enda loomingut. Sellel on kaks aspekti – ühest küljest olen oma loomingu reklaamnägu, teiseks tahan alati näha, kuidas toode ajas käitub ja vastu peab.
Teades, kui raske on moevaldkonnas, siis tarbin aksessuaaridena kõrvale just teiste Eesti disainerite loomingut, et neid toetada. Meil on Eestis nii palju andekaid disainereid, seega milleks osta nn “tavapoe” kaupa, kui saad disainerilt palju erilisema ning südamega valminud eseme?
Isiklik suurim moefopaa.
Keskkooli ja ülikooli aegne punkrocki-faas. Kindlasti andis selline rõivaste kaudu enese läbi elamine siiski tänasesse kaasa seda stiili austavate inimeste mõistmiste ning laiema pildi moevaldkonna võimalustest.
Suurim nõrkus.
Armastus ja ilusad hetked. Mulle meeldib endast teistele väga palju anda, vahel kipun sealjuures enda unustama.
Mis sulle kogu selle loomis- ja teostusprotsessi juures enim meeldib?
Tuleb tunnistada, et tegelikult meeldib mulle kogu protsess, kuna see hõlmab endas nii palju erinevaid etappe, alates toote visaualiseerimisest kuni pildistamiste ja turunduse ning müügini. Kõige enam tooksin välja selle hetke, mil esimest korda uut toodet selga proovida saab – just siis näed, kuidas hakkavad valitud materjal, disain ja lõige koos tööle.
Kui peaksid kirjeldama ühe sõnaga oma loomingut, mis see oleks?
Elegantne.
Kes on naine, kes kannab su rõivaid?
Marimo klient on enesekindel ja iseseisev kiire elutempoga naisterahvas, kes hindab kvaliteeti ja personaalset lähenemist rõivastele, kel on vaja hea välja näha nii tööl kui õhtustel üritustel ning üldiselt napib aega vahepeal kodunt läbi käia, et rõivaid vahetada.
Mulle meeldibki disainida mudeleid, mis sobivad erinevatesse keskkondadesse ning mida saab lihtsalt aksessuaaridega mängides või kingi vahetades muuta pidulikumaks või vastavalt vajadusele casualimaks.
Mis on olnud sinu suurim õppetund selles äris?
Kõige olulisem on luua enda ümber ühtne meeskond – nii saavutab suuremaid tulemusi ning ka endal on võimalik vahel kell kuus õhtul töölt koju jõuda.
Möödunud nädalavahetusel kolis Marimo oma stuudiost hotelli Telegraaf ja avas elegantse pop-up poe, kus moeloojalt endalt nõu küsida sai. Foto: Tanel Aruoja
Milline on sinu kõigi aegade lemmikum mudel, mille oled teinud ja miks?
Ühte lemmikut on väga raske välja tuua, igal esemel on oma eriline lugu. Ilmselt võidaks siinkohal hoopis mõni pruutkleit, mis on kliendile spetsiaalselt disainitud ning mis valmib alati väga personaalselt kliendiga koostöös. Selliste töödega kaasneb suur vastutus, kuna see on kliendi jaoks tema elu üks olulisimaid päevi ning iga etapp selles protsessis on emotsionaalselt väga mõjus.
Enim jääb muidugi meelde see hetk, mil toode on valmis ning klient end selles perfektselt tunneb – rahulolev klient on minu jaoks suurim tunnustus.
Milline on sinu kõige müüdavam kleit olnud läbi aegade?
Neid on kaks – kleidid Adenia ja Kaempferia. Neid küsitakse ikka ja jälle ning olemegi teinud eraldi “Marimo Classics” liini, kust leiab neid kleite eri värvides ja suurusnumbrites – butiigis on juba olemas ning peagi tulevad fotod ka veebilehele välja.
Marimo kõige populaarsemad mudelid Adenia (vasakul) ja Kaempferia .
Kus sa näed ennast viie aasta pärast?
Mul on omad unistused, aga kui neist rääkida, siis ei kipu nad täide minema, seega las see jääb esialgu saladuseks.
Millist nõu annaksid inimesele, kes tahab samasse ärisse astuda?
Peab olema palju tahtejõudu, püsivust ning kõige olulisem on silmale nähtamatu ehk see osa, mis tegelikult avalikkuseni kunagi ei jõua.
Millise mantra järgi elad? “Live as if you were to die tomorrow. Learn as if you were to live forever.” (Elage nii, nagu võiksite homme surra. Õppige nii, nagu elaksite igavesti.) – Mahatma Gandhi.
