Viis näitust, mille pärast lihtsalt peab veel sel sügisel Veneetsiasse jõudma

  • 57. korda toimuv Veneetsia kunstibiennaal on linna täitnud kunstiteostega, mida lihtsalt peab nägema – ehkki kindlasti ei suuda tegelikult keegi kõiki neid sadu näituseid läbi käia. Tegime oma valiku, aega on 26. novembrini.

Lorenzo Quinni "Support" juhib vajuvas linnas tähelepanu kliimamuutusele. Foto: Silvia Pärmann

Lorenzo Quinni “Support”
Suurest kanalist väljasirustuvaid betoonkäsi, mis toetavad Ca’ Sagredo hotelli, on võimatu mitte märgata. Veneetsia vajumistest räägivad kõik, aga vähe on neid, kes mõtlevad mida saame oma kahe käege ära teha kliimamuutuse tempo vähendamiseks ja selle veetõusu peatamiseks, mis Veneetsiast uputada ähvardab. Lihtne ja mõjus.

Kõige paremini näeb tööd Rialto silla kõrval turul seistes.

Gruusia paviljon
Vahjiko Chachkhiani “Living Dog Among Dead Lions”.

Gruusia on paviljoni keskel on väike puumaja, mis tõesti on sealt ühest külast kaasa toodud. Mööbliesemed, pildid seintel, valgustid, majapidamistarbed on maja ainsad elanikud. Chachkhiani on loonud lõppematu vihmasaju – kogu maja lagi on üks suur dušš ja põranda all veekogumissüsteem. Külalised sisse astuda ei saa, seda vihmatantsu saab jälgida läbi akende.

Islandi paviljon
Egill Sæbjörnsson
“Out of Controll in Venice” Egill Sæbjörnsson
Kuraator Stefanie Böttche

Egill Sæbjörnsson on Islandilt endaga kaasa vedanud kaks trolli nimedega Ugh ja Bõögâr (näevad välja täpselt nii, nagu arvate, et selliste nimedega tegelased välja näevad) ja pannud nad elama Islandi paviljoni. Publik saab neid vaatamas käia nagu pandasid loomaaias.

Trolliduo veab külalised endaga kaasa fantaasiamaailma. Midagi tegema ei pea, sissepääsu juurest võib endale osta tassi kohvi ja siis lihtsalt istuda ja vaadata, kuidas arvutimäng või multifilm – kuidas kellelegi tundub – ümberringi käib.

Eesti paviljon
(Palazzo Malipieros)
Katja Novitskova “Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud”
Kuraator Kati Ilves näitusega

Ei ole mõeldav käia Veneetsias Eesti näitust vaatamata. See pole muuseas midagi, mida ainult eestlased arvavad. Hommikul enne avamist on ukse taga juba pisike järjekord kõikvõimalikke keeli rääkivaid kunstifänne.

See on rohkem ulmefilmi võttepaik kui näitusesaal. Külastaja ees rullub lahti maailm täis elavaid masinaid, sünteetilisse materjali vangistatud mustreid ning piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kuraator Kati Ilves ja kunstnik Katja Novitskova tl/Foto Tairo Lutter/POSTIMEES


Kuraatornäitus Arsenales

Veneetsia biennaali peetakse maailmas üheks tähtsamaks kunstinäituseks ja Veneetsia kunstibiennaali kõige olulisemaks näituseks peetakse alati kuraatornäitust. Tänavune näitus on Christine Maceli loodud. Nime “Viva Arte Viva” kandva näituse töid näeb kahes kohas: Giardini aias ja Arsenale kompleksis.

Rohkem selgitusi vist ei olegi vaja, et aasta 2017 maailma kõige olulisemat näitust vaatama minna.

Prantslasest kuraatori näitusel on esindatud kõikvõimalikud kunstivormid fotodest, videodest, maalidest kuni kitši piiril balansseerivate mastaapsete teosteni.