Maailm ja maitsed

7 põhjust peale ERMi, miks sõita selleks suveks Tartusse

Aparaaditehas. Foto: SA Lõuna-Eesti Turism

1. Aparaaditehas

Aparaaditehas on Tartus, Riia ja Kastani tänavate nurgal seisev vana tehasekompleks, kus nõukogude ajal valmistati külmutusseadmeid, salajasi allveelaevaosasid ja jälgede segamiseks ka mittetöötavaid vihmavarje ning tõmbelukke. Tehase õitsenguaegadel, seitsmekümnendate keskpaigas töötas siin ligi 1500 inimest, tehasel oli oma tervisekeskus koos sauna ja basseiniga, söökla ja mitme korpuse jagu administratiivruume. 2006. aastal aastal omandas Aparaaditehase kompleksi ABC Kinnisvarateenuste OÜ, kelle valduses on tehas tänaseni. Alates 2014. aastast arendatakse 14 000 m2 suurust keskust kultuuritehaseks.

Tänaseks päevaks on Aparaaditehasest ja seda ümbritsevast kvartalist saanud üks Tartu kiiremini arenevaid piirkondi. See universaalne kultuuritehas ühendab endas loomingulised ettevõtjad, kunstnike stuudiod, disainerite ateljeed, kaubanduse ja meelelahutuse. Siin on kolm restorani, kaks kohvikut, siin tegutseb pika ajalooga Müürilille täika ja veel pikema ajalooga Trükimuuseum ning koha on leidnud paljud põnevad väikepoed. Keskuse lähiaja plaanidesse kuulub tehasehoovi, ehk Aparaaditehase Taskupargi väljaarendamine piirkonna ägedaimaks kohtumispaigaks.

Foto: Marten Osijärv/SA Lõuna-Eesti Turism

2.Tartu Pseudo Tours

Üks parimaid viise linna avastada on koos vahva ja asjaliku teadmamehega, kes näitab parimaid vaatamisväärsusi ja jutustab juurde lugusid, mida ei kuule kuskilt mujalt ega kellegi teise käest. Üheks põnevamaks avastusretkeks on Teistmoodi Tartu linnaekskursioonid ehk Tartu Pseudo Tours, mis tutvustavad Tartu peidetud võlusid. Unikaalne tuur viib seiklejad imearmsasse ja loodukaunisse Karlova linnaossa, mis on kuulus nii oma hingekosutava õhkkonna kui ka maaliliste välisnikerdustega puitmajade poolest. Ringkäik kulgeb mööda radu ja viib paikadesse, kuhu muidu ei pruugi sattudagi ning tutvustab Tartu tänavakunsti, selle olemust ja tekkelugu.

Kaunile võlule ja maalilisusele on vastukaaluks kõhedust tekitavad Tartu kummitustuurid, mis tutvustavad linna, selle pärandit ja lugusid hoopis teise nurga alt. Jalutuskäigul, mis viib Toomemäele ja selle ümbrusesse, tulevad jutuks nii vanad muistendid kui ka tänapäevased kummituslood. Toomkirikusse sissemüüritud tütarlaps ja nõiutud kuningatütar, kirjandusmuuseumi Lilla daam ja endise Eesti Põllumajanduse Akadeemia klubi kunagine omanik krahv von Goette – need on kurikuulsaimad vaimud, kes Tartu vanades majades senini rahutult ringi ekslevad. Samuti ajavad hirmu naha alla inimvorstivabrikuga seotud kuulujutud, mis levisid linnas peale II maailmasõda. Need verdtarretavaid lood külvavad õudu veel tänapäevalgi.

 

3. Lodjasõit Jõmmuga Emajõel

Lodi Jõmmu on puust kaubapurjekas, mille sarnased sõitsid vete peal alates hansaajast kuni 20. sajandi keskpaigani. Jõmmu seilab Emajõel, Peipsil ja Võrtsjärvel aprilli algusest novembri lõpuni.

Lodjasõitu on võimalik tellida seltskondadele erinevate peoürituste ja seminaride korraldamiseks. Väiksematele seltskondadele teeb lodi nii sageli kui võimalik piletisõite, mille sõiduplaan on kodulehel.

Laevas pakutakse kohvi ja teed, soovi korral saab kasutada projektorit, tellida lisaks toitlustust, ajaloo- või loodusgiidi, lõõtsameest või hoopis erinevaid õpitubasid.

Foto: Margus Udam/SA Lõuna-Eesti Turism

4. Jalutuskäik Supilinnas

Kesklinna vahetus läheduses asuv Supilinn on ainulaadne koht, sest siin saavad linn, maa ja loodus omavahel kokku. 18. sajandi keskpaigas kujunema hakanud Supilinn on Tartu ajalooline linnaosa, endine agul ja eeslinn. Supilinna eri värvides omanäolised puitmajad, rohelust täis hoovid, Emajõgi ja konnatiik on osa supilinlastele omasest identiteedist ja kogukonnatundest. Seda täiendavad külakiik (Kartuli-Oa tn ristumiskoht), koer Riku auks püstitatud bareljeef (Tähtvere 25), legendaarne Herne pood (Herne 6), pagariäri Saiasahwer (Herne 20), omapärane tänavakunst ja igakevadised linnaosapäevad.

Esimesed andmed Supilinna majade kohta pärinevad aastast 1774, tänava kohta aastast 1803 ja tänavanimede kohta aastaist 1812–1816. Algusest peale oli paljudel Supilinna kruntidel suur juur- või puuviljaaed. Supilinn sai ametliku nime alles Nõukogude ajal. Pole teada, millal rahvasuus seda kanti Supilinnaks kutsuma hakati, aga ilmselt tunduvalt varem

5. Lihtsalt logeleda mõnes heas uues hotellis 

2016. aastal lisandus Tartusse mitmeid majutusasutusi, tänu sellele tõsiasjale on nüüd veelgi enam valikuvõimalusi nii väga nõudlikule ja tärne arvestavale kui ka hinnateadlikumale ööbijale. V spa hotell ja konverentsikeskus on kindlasti üks koht, kuhu spaasõber sattuma peaks, sest seal saab vees mõnuledes nautida kesklinnavaadet ning eriti eredalt kogeda, kui eriilmeline võib olla Tartu kesklinn ning otse loomulikult on V spa hotellis võimalik majutuda esmaklassilistes ja stiilsetes hotellitubades. Lydia hotellil on lisaks suurepärasele asukohale Raekoja vahetus läheduses ette näidata vanalinna atmosfääri ja modernsuse koosmõju kogemust lubavad 4 luksuslikku tärni. Hektor Design Hosteli nimes kohtav sõna hostel oleks sinna justkui meelevaldselt eksinud, sest sealne ruumide tark kasutus ja unikaalne disainilahendus loovad sootuks teise kogemuse, kui enamasti hosteliga kaasneb. Hostelile omane on vaid nende taskukohane hinnakujundus.

6. Veeta pikk ja muretu õhtu veinibaaris Vein ja Vine 

Baari Vein ja Vine lugu sai alguse aastal 2010, mil kolm sõpra – Urmas, Martin ja Assar – otsustasid, et Tartu vajab hädasti ühte toredat ja hubast veinibaari.

Sõprade südamed võitis üks Vilniuses asuv ülipopulaarne koht, kus rahvast alati murdu – inimesed nautisid vabade istekohtade puudumise tõttu veini ja suupisteid sageli lausa püsti seistes ja pokaali aknalaua nurgakesele toetades, olles seejuures õnnelikud ja rahul.

Vein ja Vine on täna koht, kus igaüks võib ilma peenutsemata omale meelepärase veini valida, sõpradega mõnusalt juttu puhuda ning ikka ja jälle tagasi minna. Ja kuigi sageli istekohti napib, mahub toredaid inimesi Veini ja Vinesse küll ja veel.

7. Saada veel ilusamaks LUMI kosmeetika abil 

Lumi on looduskosmeetika sari, mida toodab Tartu Ülikooli iduettevõte, Märt Miljani ja Helen Hirve loodud biotehnoloogiafirma Perfect Cosmetics.

Suurem osa Lumi sarja toodetest põhineb kanepiseemneõlil, mittenarkootilise tööstuskanepi kasvatamiseks Eestis on loodud sõsarfirma OÜ Perfect Plant. Ettevõte keskendub tõhusatele teaduspõhistele toodetele, mis koosnevad eelkõige looduslikest komponentidest ja on tervisele ohutud. Vältimaks allergiaprobleeme, ei sisalda Lumi näonahale mõeldud tooted ka looduslikke eeterlikke õlisid, Lumi sarja on tunnustanud Eesti Allergialiit. Võimalusel kasutatakse ökosertifikaatidega tooraineid, mis on toodetud tehisväetiste ja taimekaitsevahenditeta. Sarja kuuluvad hooldusvahendid näole, kehale ja kätele, samuti eri nahatüüpidele.

Perfect Cosmetics arendab ja toodab Lumi sarja Tartus Tiigi tänaval asuvas Tartu Biotehnoloogia Pargis. Ja ehkki Lumi on jõudnud kauplustesse üle Eesti, on ikkagi tore jalutada läbi maja eest, kus seda tehakse ja osta seda brändi sünnilinnast.