Ilu

70 kilo kaalunud Kätlinit ei tuntud pärast kaalulangetust ära

24aastane Kätlin kaalus 70 kilo, kuid 158-sentimeetrise pikkuse juures on vahe märgatav.

“Ma ei liialdanud toiduga, aga ilmselt oli kaalutõusu põhjuseks hommiku- ja lõunasöögi vahele jätmine,” ütleb praegu 24aastane Kätlin Rauam, kelle arvates on ta kogu varasema elu olnud kogukam.

“Põhi- ja keskkoolis kestis lõunapaus 20 minutit ja sellest suurema osa pidi ootama söökla järjekorras. Kui said toidu kätte, siis pidi jooksma juba tundi. Ma ei tahtnud sedasi toitu alla kugistada ja olin piisavalt laisk, et võtta midagi kaasa ja nii olingi terve päeva söömata,” räägib Kätlin. Õhtul pärast tunde koju jõudes sõi ta seetõttu kolme söögikorra eest ja keha ei jõudnud magama mineku ajaks saadud energiat ära tarbida. Toidupalaks olid kodused toidud: makaronid, kartul kastmega või mõni riisiroog.

Toitumiskavad olid üksluised – välja arvatud üks

“Ma ei ütleks, et ei jaksanud füüsiliselt end liigutada, aga trenni ei teinud ega olnud ka vabal ajal aktiivne. Kaheksandast kuni viieteistkümnenda eluaastani tegelesin ratsaspordiga, kuid kolisime perega linnast välja, kui olin 15. aastane ja sõltusin transpordi osas väga palju vanematest ja nii jäi see katki, sest ühiseid aegu oli raske klapitada.” Hommikul istus Kätlin autosse – vanemad sõidutasid kooli ukse ette ning õhtul tulid jälle järele. See olevat ka üks põhjusteks, miks kaal näitas gümnaasiumis 158-sentimeetrit pikal Kätlinil lõpuks üle 70 kilo, mis püsis enam-vähem samana kuni kolm aastat tagasi alustatud kaalulangetamiseni.

158-sentimeetrit pikk Kätlin on olnud enda sõnul alati kogukam.
2015. aasta suvel näitas kaal üle 70 kilo.

“Proovisin alguses erinevaid toitumiskavasid, näiteks Erik Orgu oma, aga need olid nii üksluised, sest iga nädal olid samad toidud.” 2016. aastal alguses mõtles Kätlin proovida FitLapi. Selleks ajaks oli ta varasemate katsetustega saanud mõned kilod alla ja alustas Fitlapi toitumiskava jälgimisega, kui kaal näitas täpselt 70 kilo. “Mul ei olnud kindlat eesmärki, kui palju kaaluda tahan. Mõtlesin lihtsalt proovida, et kas toimib. Pärast esimest nädalat oli kergema vaevata maas poolteist kilo ja see tekitas hasarti.”

Pool kilo suppi käis üle jõu

Alguses oli kindla menüü jälgimine raske, sest varasema ühe toitumiskorra asemel oli neli ja kogused olid suured. “Näiteks püreesuppi pidi ära sööma üle poole kilo, mis on kahe keskmise supitaldriku suurune ports: see ei tahtnud nii kergelt alla minna. Peale selle käisin ülikoolis ja pidin võtma terve päeva toidupalad kaasa kaasa. Vahel oli koolipäev 12 tunni pikkune ja pidin eelnev õhtu mõtlema läbi, mida süüa, et kergem oleks.” Mõne söögikorra asendas ta energiabatooni või puuviljaga, sest siis ei olnud nii palju karpe, mida kaasas tassida. Peale karbimajanduse kibutas aeg-ajalt soov haarata mõni soolane pirukas. “Kui tuli isu peale, siis pidi saama mõtted kiirelt mujale. Hea asendus oli tee või puuvili. Õnneks olen üsna järjekindel inimene ja tänu sellele suutsin olla meelekindel.

Mõne aja pärast oli näha ka tulemust. 2016. aasta suve alguseks ehk kuus kuud pärast Fitlapiga liitumist kaalus Kätlin kümme kilo vähem ja sügiseks kadusid veel viis kilo. “Kes ei olnud mind pikalt näinud, ei tundnud mind äragi. Näojooned olid muutunud, sest olin enne üpris ümmargune.”

2018. aasta suve alguseks oli kadunud kümme kilo.

Koriseva kõhu järgi võiks öelda, mis kell on

Kätlini eesmärk oli saada esmalt toitumine korda ja alles seejärel hakata käima trennis. 2016. aasta sügisest alates on ta käinud kahe korral nädalas jõusaalis või mõnes rühmatreeningus – näiteks BodyPumpis – ja kaks korda nädalas lindi peal jooksmas või rattaga sõitmas. “Vabadel päevadel, kui sporti ei tee, siis jalutan koeraga.” Tavaliselt tehakse kolmekilomeetriseid ringe. Kui ilm on ilus, võib see aga kujuneda pikemaks. 

Praegu toitub Kätlin harjumusest samamoodi nagu Fitlapiga alustades. “Hommikust söön kell seitse ja valmistan selleks midagi lihtsat: näiteks kodujuust, puder ja kaks praemuna. Lõunaks riisipada kanaga, mida söön ka õhtul. Õhtuooteks on enamasti puuvili ja pärast trenni võtan midagi kerget – selleks sobib hästi proteiinikohupiimakreem, millele lisan midagi värsket, näiteks apelsini.” Kätlin ütleb, et tühja kõhu järgi võiks panna kella paika. “Söön iga nelja kuni viie tunni tagant ning organism on selle rütmiga juba nii ära harjunud, et kell 12.30 hakkab korisemine pihta, kui lõuna läheneb.”

Kätlin ütleb, et tegelikult ei erine toidud üldse sellest, mis ta kooli ajal sõi. Ehk oli varem paar pirukat rohkem, mis ostis pärast koolipäeva lõppu keha kinnitamiseks. Muide, suurem magusasõber ei ole ta kunagi olnud ja eelistab iga kell šokolaadile viineripirukat.

2018. aasta sügiseks näitas kaal 55 kilo ehk viisteist kilo vähem kui alustades. Seda tulemust on Kätlin suutnud hoida praeguseni.

Kätlin ema on tütre õhutusel võtnud alla 30 kilo

Kätlini tervisliku toitumisega läks kaasa ka tema ema, kes oli põhimõttega, et ta ongi suur, sest geenid on sellised. “Istusime 2018. aasta augustis terrassil ja vedasime kihla, et kui ta jälgib sada protsenti toitumiskava ja muutusi detsembri alguseks ei ole, siis teen ma talle spaas käigu välja, aga kui on, siis teeb tema mulle.” Neli kuud läks mööda ja ema ei iitsatanud kaalulangusest midagi kuni küsis tütre käest, mis ajaks võib talle paketi ära osta – maha oli läinud 15 kilo. “Näojooned olid läinud küll peenemaks, aga ta kandis kogu aeg kotakaid riideid, et ei saanud täpselt aru palju on alla läinud.” Kätlin räägib, et emal on tekkinud samasugune hasart, sest alguses oli tal plaanis kaotada 30 kilo, kuid soovib nüüd veel kümme kilo lisaks saada.

Kätlin ise on jäänud pidama 55 kilo peale. Kuigi soov on saada paar kilo veel alla, siis pidev lihastreening seda ei soosi. “Eks see olekski imelik, kui naine enda kehaga lõpuni oleks rahul.”