Alati stiilne Beatrice: “Üldjuhul armastan kanda üleni musta, kuid enamasti lähen välja ikka värviliselt”

  • Beatrice unikaalset ja kirevat stiili ei ole võimalik mitte märgata. Uurisime, mille järgi ta on oma meeldejäävamaid kostüüme valinud.

Foto: erakogu

Värviline Beatrice

Foto ei pärine väga ammusest ajast, tegelikult on see tehtud umbes kolm aastat tagasi ühel suurel ehtenäitusel. Mäletan, et oli varajane kevad ja väga hall päev, soovisin kanda midagi värvilist ja toredat. Ostsin kunagi selle P.a.r.o.s.h’i sooja mantli, sest see oli seest toreda lillelise voodriga, mis teeb kandmise eriti rõõmsaks. Mantel on siiani üks minu lemmikutest.

Muide, seelik on minu esimesest kollektsioonist, mida esitasin 2008. aastal tagasi Tallinn Fashion Weekil. Selle sametist materjal on väga mugav ja sobib paljude asjadega kokku. Rätik pärineb ühelt Eesti kunstnikult, kuid kahjuks ei mäleta enam nime, kuid seda on väga mõnus kanda. Pärg on kingitus Tatjana Tridvornovalt, kes viib läbi uhkeid lilleballe.

Üldjuhul armastan tegelikult kanda üleni musta, kuid enamasti lähen välja ikka värviliselt. Ei teagi, kuidas see alati küll sedapidi läheb.

Foto: erakogu

Armastus Vivienne Westwoodi vastu

See on tehtud Milanos disainimessil ja võis olla kuskil kümme aastat tagasi. Kannan enda kõige lemmikumat Aldo Järvsoo seelikut ja hullumeelsete triipudega Vivienne Westwoodi pluusi. Lisaks annab aktsenti Westwoodi kotike ja Prada kardigan, mida kannan siiani.

Olen olnud kirglik Vivienne Westwoodi loomingu austaja juba aastaid, sest see on parajalt crazy, kuid samas kasutab moelooja palju ajaloolisi lõikeid, mis mulle väga meeldivad.

Riietega eksperimenteerimine on mulle alati meeldinud, kuid tänapäeval ei eksisteeri enam sobimatuid kooslusi.

Foto: erakogu

Üleni mustas

Vot see on minu ideaalne riietus! Pilt on tehtud umbes kuus aastat tagasi tehtud ühel suveüritusel. Kannan Chaneli saapaid, mis on oma 25 aastat vanad: tõeline vintage! Lisaks on veel Maroko kõrbest pärit rätik, mis on mulle väga kallis ja omane. Ja Valentino jakk, mida kannan tihti, sest sobib paljude asjadega kokku.

Peaehteid on mul kodus tegelikult tunduvalt rohkem, kui neid kannan, vahel satub mõni lill pähe, nagu sellel pildil. Üldiselt kannan aksessuaare, millega panen teinekord n-ö üle võlli: kõike ja palju, kuid see sõltub tujust ja ka soengust.

Veel on pooleldi peidus Chaneli kett, mille otsas on punase kiviga süda. Üllatusena näen, et küüned on punaseks värvitud, sest enamasti on need mul lakkimata.

Foto: erakogu

Hommikumantel

Sellest ei saa aru, kuid tegelikult ei olegi see kleit, vaid hoopis hommikumantel. Panin selle täiesti teadlikult selga, sest siidkangas on väga kvaliteetne ja nii ilus. See pärineb Stella McCartney kunagisest kollektsioonist.

Kinnitasin mantli paari haaknõelaga eest kinni, et see lahti ei libiseks. Täiendasin seda enda kollektsioonist pärineva meestesärgi krae, Marokost pärit etnoehte, Vivienne Westwoodi kotikese ja ajatute Prada kingadega, mis on ligi kümme aastat vanad.

Pilt on tehtud mõned aastad tagasi Nord21 poe avamisel.

Hoian kõiki kingi ja riideesemeid alles, sest stiilid tulevad ju alati ringiga tagasi ja vahepeal need puhkavad ja ootavad oma aega. Olen jalanõudele suurt rõhku pannud, sest kunagi ei olnud neid ju üldse saada ja kui piirid valla läksid, siis olidki kingad esimesed, mis sai kohe muretsetud. Esimesena ostsin Chaneli omad, kohe sai ikka maksimumi peale mindud.

Foto: erakogu

Chanel

Olen üleni Chanelis, aasta on 1991. Tegime niisama pildiseeria, nagu modellid ikka teevad ja neid asju kannan siiani. Nii seda ägedat jakki kui ka väga kõrge kontsaga poolsaapaid, mille panen mõnel tähtsamal üritusel jalga.

Foto: erakogu

Suvine kleidike

Suvine kleit on pärit jällegi Vivenne Westwoodilt. See ägeda lõikega kleit on mu suvine lemmik. Kollasel kangal tuleb väga hästi välja lilla kotike, mis on samuti Westwoodi loomingust. Jalas on Miu Miu kingad.

Foto: erakogu

New York

Elasin sel ajal New Yorgis ja olin Eestis külas, aasta võis olla 2001. Olin tollal Sergio Rossi poes modell ja esitlesin kingi. Sain need saapad endale, sest need ei läinud lõpuks tootmisesse. Neil oli hästi pikk nina ja kaldus konts, millega oli küllaltki keeruline kõnda.

Pildil ei ole nii hästi näha, kuid tegelikult on need tumerohelised ja äärtest mustad. Kusjuures, see disain oli väga innovaatiline, sest neil oli lukk taga, mitte enam kõrval.

Foto: erakogu