Mood

Birgit Veegen: “Arvasin, et pole modellina töötamiseks piisavalt ilus”

Birgit Veegen (16) tegi oma esimese modellireisi kaks aastat tagasi Tokyosse. Selle aasta veebruaris tegi Birgit debüüdi Londoni ja Pariisi moenädalal, kõndides sellistele tuntud brändidele, nagu Mulberry ja Nina Ricci.

Peale rõõmsa meele ja hea suhtlemisoskuse on modellitöö mõttes tema tugevuseks ka oskus näidelda ja suurepärane liikumine, kuna on tegelenud nii iluvõimlemise kui ka tantsimisega. Tal on modellileping maailmas tunnustatud modelliagentuuri IMG-ga Pariisis ja Londonis. Tema koduagentuur Eestis on Agency Icon.

Kust ja millal sind leiti?
Mind “leiti” ühe reklaami casting’u kaudu aastal 2015. Kandideerisin sellele ise, kuna reklaamklippi otsiti 14-aastaseid tüdrukuid. Sain vastuse, et ei ole seda tüüpi tüdruk, keda vajatakse. Aga agentuuril, kes casting‘ut läbi viis, oli ka modelliosakond, ning nemad olid huvitatud minust kui modellist. Mäletan, et samal õhtul naersin ja nutsin selle peale, sest arvasin, et pole modellina töötamiseks piisavalt ilus.

Milline on suurim apsakas, millega oled modellina hakkama saanud?
Esimesel suvel Tokyos ei suutnud ma ühelgi jaapanlasel vahet teha ja ma kutsusin kahte booker’it (agendid, kes otsivad ja kinnitavaid töid- toim.) kuni reisi lõpuni segi aetud nimedega.

Kui suur oli su esimene modellinna teenitud palk?
25 eurot moesõu eest.

Kuidas sa end pärast esimesed sõud või pildistamist tundsid?
Üllatavalt hästi. Ma ei uskunud, et suudan kaamera ees end nii mugavalt tunda.

Kõige rumalam klišee, mida oled modellide kohta kuulnud.
Modellide elu on lihtne.

Esimene küsimus, mida sulle esitatakse, kui kuuldakse, et oled modell.
“Palju sa teenid?”

Kui pikk on su tavaline tööpäev?
Oleneb täiesti tööst ja riigist. Pildistamised võivad olla neli kuni kümme tundi, üks moesõu võtab enamasti neli tundi. Kõige hullem oli pildistamine Toykos kella ühest öösel kuni järgmise õhtu 22.30-ni, ent selle aja sees sai tiim vahepeal veidi magada. Kell üks hakkasime sõitma lokatsiooni, mis oli nelja tunni kaugusel. Plaan oli jõuda kohale päikesetõusuks, aga see polnud veel alanud, mistõttu kulus ka aega ootamisele. Üldse pildistasime too päev paljudes erinevates lokatsoonides ja seetõttu läkski nii pikale. Jaapanis on kõik ületunnid ka tasustatud.

Kuidas valmistud suureks kampaaniaks või sõuks?
Ma ausalt öeldes väga ei valmistugi, minu jaoks on see lihtsalt uus tööpäev.

Kui suur moesõber sa oled? Eelistad pigem kalleid brände või “lepid” ka kiirmoega?
Kiirmoe vastu pole mul midagi, enamus riidekapist sellest koosnebki. Aeg-ajalt hüppan läbi ka taaskasutuskauplustest, kust leidub nii mõndagi huvitavat.

Millised on sinu ilurituaalid?
Otsesed rituaalid puuduvad, aga kui tunnen ja näen oma kehas muutusi, siis ilurituaalide asemel jälgin, mida söön. Muidugi tarbin rohkelt vett, mis on inimese keha parim sõber.

Mis on sinu trump?
Informatsiooni puudumisel või arusaamatuste korral ei karda ma küsimusi esitada.

Mis on sinu lemmikriideese?
Minu Tom & Jerry kampsun.

Kes on su lemmikdisainerid?
Paul & Joe disainer Sophie Albou ja Tommy Hilfiger.

Milline on su tavapärane castingu riietus?
Kõrged mustad kontsad, tumesinised või mustad teksad, must särk.

Senine suurim saavutus?
Sony Cyber-shot RX0- Unveil filmimine. Kuna olen huvitatud ka näitlemisest, siis sai sellel 12-tunnisel võttepäeval uusi kogemusi nii modellinduse kui ka filmimaailma osas. Kõige raskemaks osutus päeva lõpp, kui pidin lamama külmas vees, silmad lahti, ning samal ajal rahulik välja nägema. Lisaks lasti voolikutega veel vett näkku, et jäljendada vihmasadu, nii et mõnus see polnud, aga siiamaani on see olnud kõige huvitavam töö.

Kui oluline on modellina suhtlusoskus? Kas introvert lööks sel alal läbi?
Suhtlemisoskus on pea igas eluvaldkonnas vajalik, sama ka modellindusega, ent tähtsam on siiski iseloom. Vahet pole, kui palju sa tiimiga suhtled, peaasi et oled viisakas ja sõbralik.

Milline on olnud terve su karjääri jooksul kõige meeldejäävam pildistamine?
Elle’i ajakirja pildistamine Jaapanis. See oli minu esimene ametlik palgaga pildistamine ja ka esimene töö Tokyos.

Kas ja kuidas tuled toime pinge ja konkurentsiga?
Konkurentsiga olen terve elu hakkama saanud, see mind ei heiduta. Stressi leevendamiseks tegelen musikaga. Mulle meeldib mängida klaverit ja ukuleelet, samuti laulda. 

Kui palju sa hetkel kooli kõrvalt modellina töötad ning mis su tulevikuplaanid modellinduse osas on?
Hetkel lõpetan just moenädalate perioodi ning pärast seda ei tule kuni suvevaheajani pikemaid reise, sest haridus on minu jaoks prioriteet. Pärast gümnaasiumi lõppu plaanin aga reisida ja täiskohaga modellina töötada.

Kõige naljakam kogemus.
Mul on kodus jaapanlaste arvutimängu Space Invaders’i särk. Kuna Tokyos on õhkkond vabam, siis on nii ka casting’utega. Kandsin ühe Jaapani ilu- ja kosmeetikafirma casting‘ul seda pluusi. Ühtäkki vaatas mulle casting‘u direktor otsa, hakkas naerma ning “piu-piu-piu” häälitsema, samal ajal kätega tulistamiset imiteerides. Keegi ei saanud aru – eriti mina -, miks see meesterahvas nii käitus. Kui see kohale jõudis, hakkas terve tuba naerma.

Mõni päev hiljem tegin selle sama tiimiga juba pildistamisel koostööd.

Kõige valusam õppetund.
Püstitasin kord lootused liiga kõrgele, enam seda ei juhtu.

Mis on need kolm asja sinu to do list’is?
Roadtrip läbi Euroopa, lõpetada gümnaasium ja minna ülikooli, saada lahti oma hirmudest.

Suurim hirm.
Lähedased inimesed keeravad mulle selja.

Milline on su nõuanne alustavatele modellidele?
Küsimuste korral – ükskõik kui rumalad või imelikud need võivad ka tunduda -, ei tohi end tagasi hoida. Parem on teada mõttetut või mitte vajalikku informatsiooni, kui üritada lugeda teiste mõtteid.

Mis on sinu mantra või tsitaat, mille järgi sa elad?
Ütlesin kord ühele fotograafile, et ei julge näidelda, kuna kardan, et mu üle hakatakse nalja tegema. Tema vastas ta nii: “Selleks et oma unistusteni jõuda, peab inimene saama võitu oma suurimast vaenlasest, hirmust.”