Kas meenub mõni kunagine töö, millele tagasi mõeldes hakkab hirmus piinlik?
Ei. Peamiselt seetõttu, et ma ei pea lugu häbenemisest.

Mis andis sulle tõuke teha oma bränd ja millal sellega algust tegid?
Aegamisi kinnistus arusaam, et bränd on haiglaselt kõrge lisandväärtusega leiutis. Otsus see tee ette võtta sündis 2013. aasta talvel, kui mind visati ülikoolist välja. Turule tuli Craftory (tollase kaubamärgiga Tallinna Nahatöökoda) sama aasta 30. detsembril.

Peamine küsimus, mida esitatakse, kui kuuldakse, et oled disainer.
Sellist küsimust ei ole, kuna mind ei peagi keegi disaineriks. Kui hakkas välja paistma, et tegelen nahast asjade disainimise, valmistamise ja turustamisega, kippusid paljud imestama, et: “Mees, sinust poleks küll arvanud, et hakkad (naha)kunstnikuks.” Ma ei hakanudki nahakunstnikuks ega kunstnikuks, aga toote-, brändi- ja kliendikogemuse disaineriks küll. See amet jääb ikkagi nn nahakunstniku ja nüüd pärast Peenjoogivabrik Nudistiga alustamist ka väikeettevõtja varju.

Suurim klišee, mida oled disaineri kohta kuulnud.
Nad on eluvõõrad unistajad, keda peavad reaalsete teadmistega inimesed kogu aeg maa peale tooma.

Kas vastab tõele, et disainerid käivad alati mustas? Mitu värvilist riideeset sul kapis leidub?
Ei? Kusjuures, ükski disainer, kellest mina lugu pean, ei käi mustas. Kui sa nii küsid, siis ju mõned käivad. Minu riidekapis on mõni üksik must ese. Pagan, ju ma siis ikka ei ole disainer.

Kas tarbid ainult disaineriloomingut või põikad teinekord ta tavapoodi sisse?
Ma ei osta eriti asju. Mida vähem asju, seda lihtsam ja vabam tundub mulle elu. Emal on mu pärast enamasti piinlik, kuna pahatihti on püksipõlved väljaveninud ja särkidel on tekkinud juba parandatud koha kõrvale uued augud. Samas ei ole mu eesmärk käia auklike ja amortiseerunud riietega. Kuid ostan alles siis uued, kui eelimistega enam tõesti ei saa.

Kolmandiku mu riietest (sh enamiku ägedatest) on kinkinud elukaaslane Annmari, kes ostab need kaltsukatest üle maailma. Teise kolmandiku on kinkinud ema ja ma ei jäta ka neid läbi kandmata, kuigi nii mõnigi neist pole mu lemmik. Viimase kolmandiku olen ise ostnud.

Ostan ise ainult neid asju, mis mulle väga-väga meeldivad ja kuivõrd ma teen seda väga-väga harva, siis püüan ikka “tavapoodi” vältida. Aga olgem ausad, “disaineriloomingut” tehakse meestele palju vähem kui naistele. Neid üksikuid Eesti brände, kellel on valikus ka meeste igapäevaseid riideid, panen ikka uhkusega selga (kuigi Baltika brändid lähevad must mööda). Vahele satub nii noori Skandinaavia kui ka vastuolulise mainega vanasid brände. Näiteks meeldivad mulle täiesti ootamatult osad Tommy Hillfigeri 2018. aasta asjad.

Isiklik suurim moefopaa.
Ma ei eita, et mood on olemas ja see mõjutab meid kõiki palju rohkem, kui tahame endale tunnistada. Fopaa eksisteerib aga vaid kritiseerija peas. Mis mul sellest?

Lemmikese garderoobist. Lemmiklinn. Lemmikbränd.
Helesinised, kõrge pihaga teksad (Calvin Klein ’93). Tallinn. Earl of East London.

Parim nali.
Kohatu käitumine ehk igapäevased olukorrad, kus keegi käitub teadlikult provokatiivselt, et panna proovile inimeste reaktsioon. Nii paneb ta kaudselt mõtlema, kahtlema või hindama teadmata põhjusel iseenesest mõistetavaid asju. Enamasti inimesed ei naera ja paljud lausa vihkavad sellist huumorit, aga mulle paraku väga meeldib.

Suurim nõrkus.
Üksi olles on mul raskusi keskendumisega. Enda töövõime põhja keeramiseks pean kavaldama üle algatuseks iseennast.

Mis sulle loomis- ja teostusprotsessi juures enim meeldib?
See tasane ja alalhoidlik uhkuse tunne, kui toode on valmis ja elab inimeste käes ja teadvuses oma elu. Job well done (Töö on hästi tehtud – ingl.).

Kott, tmida pole veel disaininud, aga kindlasti tahaksid.
Reisikott inimesele, kes pole juba aastaid kasutanud check-in pagasit, aga käsipagasiks sobilik kohver pole ka päris tema teema. Samas on tavaline seljakott vahel ikkagi natuke liiga väike.

Kui peaksid kirjeldama ühe sõnaga oma loomingut, mis see oleks?
Pretensioonitu.

Kes on see naine või mees, kes kannab su loomingut?
25-35-aastane tõenäoliselt püsisuhtes inimene, kes teeb teadlikke tarbimisotsuseid lähtuvalt toote või ettevõtte väärtustest, päritolust ja suhtumisest.

LOE KA: Craftory uus erikollektsioon kannab templit “naistesõbralik”

Mis on olnud sinu suurim õppetund selles äris?
Kui sa sisimas tahad disainitavat toodet ka müüa, siis ei maksa seda arendades lähtuda ainult snoobide (enamasti sa ise) maitsest.

Mis tüüpi käekott võiks kuuluda iga naise aksessuaaride hulka?
Craftory Model Clutch on must-have lihtsa funktsionaalsuse, pretensioonitult ilusa ja kitšitu disaini pärast.

Milline on sinu kõigi aegade lemmikum kott, mille oled teinud ja miks?
Kõhn Raalisekk. Pretensioonitu disaini tippsaavutus, nii tavaline ja iseenesestmõistetav, et on lihtsalt uskumatult ilus.

Milline on sinu kõige müüdavam ese olnud läbi aegade?
Paljas Portmonee – ehk õhuke ja kaval ühest nahalõikest valmistatud rahakott.

Kus sa näed ennast viie aasta pärast?
Arendamas toodet või ärimudelit, mida pean (jälle) kõige ägedamaks asjaks, millega olen seni tegelenud.

Millist nõu annaksid inimesele, kes tahab samasse ärisse astuda?
Esmalt ma ei pea ettevõtluseks seda, kui peamiseks müüdavaks ressursiks on asutaja töö ja aeg. Kui on plaanis esimest ettevõtet luua, siis soovitan planeerida võimalikult õhukese äri. Ehk teisisõnu tegeleda väärtusahelas ainult hästi valitud ja kõige suuremat väärtust loovate osadega. Ise tootmisest ja valmistamisest soovitaksin esimestes ärides hoiduda, nagu ka kõigest muust, mida on lihtne hankida  spetsialiseerunud partneritelt.

Siiski usun, et eduka äri eelduseks on kokku panna “siga” ja “kägu”. Ma ei mõtle, et jalgratast on vaja taasleiutada, aga tahan öelda, et ei piisa sellest, kui sul on üks spetsiifiline oskus või kirg, millega tahad tegeleda. Nimetagem seda praegu seaks. Edu eelduseks on see, et kui sul on sea kõrvale panna ka “kägu” ehk veel üks tugev omadus, teadmine või kogemus, mis võimaldab luua ärimudeli tuumiku. “Siga” ja “kägu” võivad olla olemas sinus endas, aga need võib kokku panna ka kahest erinevast inimesest. Kahte “siga” ei ole aga mõtet kokku panna.

Millise mantra järgi elad?
Me oleme olendid, oleme vabad.