Eesti disaini koorekihi leiab kümnekonnast Tallinna kauplustest

  • Ehkki ostlejale teeb kaupluste rohkus elu väga mugavaks, on valik neis piisavalt sarnane, et kõigis pole mõtet käia ja piisavalt erinev, et ühte “superpoodi” soovitada ei ole võimalik.

Kauplus Tali. Foto: Kadi Paasik

Tallinna sel aastal tabanud disainikaupluste buum on toonud kesklinna mitmeid uusi kauplusi,mis müüvad erinevate Eesti moe- ja ilubrändide loomingut. Ent turule on tulnud ka täiesti uusi kaubamärke, mida saab osta peamiselt otse disainerite showroomidest.

“Disainpoodide kasv Eestis ei ole võrdeline kvaliteetse disaini pealekasvuga. Domineerivad suuremad tuntud disainerid ja brändid,” on disainipoe Tali asutaja ja üks omanikest Triinu Tiisel otsekohene.

Tali Kalamajas on üks esimesi tänaseni tegutsevaid disainipoode, mis eristub sellega, et tegemist ei ole Eesti disaini hooaja ülevaadet pakkuva poega vaid concept store’iga, kus on esindatud ka Läti, leedu ja Soome disainerite looming ning paljude müügil olevate brändide puhul on kauplusel nende ainuesindusõigus Tallinnas.

Tali on ka pidevalt uute kontseptsiooniga sobivate brändide otsingul ning seega valik pidevalt täienev ning sealt võib leida tõelisi peidetud pärle. “Tootmise suurus ei oma tähtsust. Oluline on, et bränd rikastaks Tali tootevalikut ning relevantsus eesti kliendile, “selgitab Triinu Tiisel kaupluse põneva vailiku sünnilugu.

Balti riikide ja ka Poola disainerite loomingut leiab Eesti disainibüroode omade kõrvalt veel ka kahest Les Petites’i kauplusest, millest üks tegutseb Telliskivi Loomelinnakus ning teine Solarise keskuses. “ Käime aktiivselt Baltimaades ise ringi – poodides, disainistuudiotes ja otsime uusi kontakte. Mõned disainerid jõuavad meile agentuuride kaudu,” rääkis Elena Volkkaupluste valiku kujunemisest. “Uusi brände otsime koguaeg, iga kuu lisandub poodi kaks-kolm uut tegijat. Valik toimub selle alusel, et toode peab vastama heale disaini tavale ehk siis olema uuenduslik, nutikas ja kvaliteetne. Sellel peab olema oma lugu.”

Lisaks müüb kauplus unikaalset vintage kaupa, mis jõuab Eestisse agentuuride kaudu Jaapanist.

Kauplus Les Petites telliskivi tänaval.

Nii Les Petites’i kui ka Tali valikust ostetakse kõige rohkem igapäevaseid rõivaid, ehteid ja muid ja aksessuaare (Tali kauplus müüb ka väikest valikut Eesti tootedisaini ja mõlemas poes on paari kunstniku tööd väljas). Tõsisele ehekunsti austajale on aga põnevaim ilmselt ikkagi A-Galerii valik ja moegurmaanile on ilmselt parima valikuga kauplus sel aastal uksed avanud Tallinn Design House Rotermanni kaupluses.

Tallinn Design House.

Seda hindavad põnevaks ka moedisainerid ise. Sel aastal oma moebrändiga Ellen Richard turule tulnud

Ellen Richardi esimese (suve)kollektsiooni populaarseimaks esemeks on osutunud must linane jakk.

Kristi Pärn peab seda näiteks kõige toredamaks nähtuseks eesti disaini müüvate kaupluste hulgas: “ Viies sinna oma kollektsiooni, vaatasin ma huviga Kristina Viirpalu, Pohjenheimo, Reval Denim Guild’i ja paljude teiste  loomingut – neid pole varem niimoodi ühes poes koos olnud.”

Tallinn Design House on Eesti disaini ülevaatlik esindusruum, kust leiab ka brände, mis varem ei olnud väljaspool oma moemajasid ja showroome esindatud – ehk siis disainerite loomingut, kellel on oma loomingu väljapanekuks piisavalt kõrged ootused ja nõudmised ning soov, et ruum või väljapanek toetaks brändi kuvandit.

Tallinn Design House’is näeb lisaks moe-, aksessuaari- ja ehtedisaineritele ka Eesti valgusti-, tekstiili ja mööblidisainerite loomingut, omanäolist keraamikat, samuti Eesti originaalset looduskosmeetikat ja näiteks disainialast kirjandust.

“Väga paljud meie kaupluses oma kollektsioonidega esindatud Eesti tippdisainerid on sellist esinduslikku kohta  juba aastaid oodanud,” ütleb idee eestvedaja Anu Lõhmus. “Brändide valimine Tallinn Design House’i käib läbi mitmete kriteeriumide täitmise. Ootame  kaubamärke ning isikubrände, kel on välja panna  terviklikud tooteperekonnad-seeriad. Oluliseks peame originaalloomet ning uudsete lahenduste ja tehnoloogiate kasutamist nii tootearenduses kui nutika lahenduse kajastumist valmistootes.”

Asukoht Tallinna südames arhitektuuriliselt põnevas Rotermanni kvartalis on Tallinn Design House’i toonud palju välisturiste.

Tallinn Design House

“Ostetakse nii rõivaid, ehteid, nahkaksessuaare, kosmeetikat, kodusisustust kui ka valgusteid,” ei olnud Anu Lõhmusel isegi võimalik paari kõige populaarsemat toodet välja tuua, sest populaarseks on ostutunud kõik. “Välismaalased ei tea reeglina Eesti brände, pigem uudistavad ja tunnevad üldiselt huvi. Väga head tagasisidet on saanud meie esindusruumi kontseptsioon, mis ei sarnane tüüpilistele turistipoodidele, kus on põhirõhk asetatud väiksematele turistimeenetele.”

Turistide teine lemmikpiirkond  – Telliskivi loomelinnak – on teiseks välismaalaste seas populaarseimaks disainikaupluseks tõstnud seal asuva Les Petites’i. Omaniku sõnul on nende Telliskivi kaupluse külalistest lausa 60% välismaalased, samal ajal kui Solarise keskuses ostlevad peamiselt eestlased.

Kauplus Tali. Foto: Kadi Paasik

Eesti disainerite loomingut müüvatest poodidest vanim, Vabaduse väljaku ääres asuv Nu Nordik on koht, kuhu paljud Tallinna külalise oskavad juba minna ehtekunstnike loomingut ja suurt valikut kingitusteks sobivat head Eesti disaini otsima.

Pisut lühema ajalooga Eesti Disaini Maja avas aga sel aastal samuti oma teise pole Solarise keskuses, eesti moe- ja tootedisainerite loomingut koondava ettevõtte esimene kauplus asub Kalasadamas ja jagab maja kohvikuga Klaus ning väga suure valiku leiab tegelikult ka Kaubamajast.

Ent paljud põneva käekirjaga Eesti disainerid müüvad oma loomingut ainult või peamiselt oma

KOKOMO Collectioni suvekollektsioon on üdini naiselik ja õrn.

showroomis. Sellese nimekirja kuuluvad nii moeauhindadega pärjatud, rahvusvaheliset kõige tunnustatum Eesti moedisainer Marit Ilison kui Piret Ilves, rahvusvaheliselt laineid löönud Reval Denim Guild, hetkel Eestis ülipopulaarne Iris Janvier, aga ka uuemad brändid nagu KOKOMO Collection ja Ellen Richard. Eestlased on muutunud juba päris julgeks aja kokkuleppimisel disaineriga tema showroomi külastamiseks ning ka kõik Tallinna külalised on alati teretulnud – välismaalastest disainihuvilistele on isegi harjumuspärasem mööda showroome käia.

“Tean päris palju disainereid, kes on siiani eelistanud oma loomingut müüa ainult enda showroomist ega ole kasutanud edasimüüjaid ja seda lihtsal põhjusel, et hoida kokku vahendustasude pealt, mida poed võtavad ja suheldes otse kliendiga on disaineril võimalus pakkuda tootele lisandväärtust, mida edasimüüjal on kahjuks palju keerulisem edasi anda,” räägib enne oma brändi turule toomist põhjaliku eeltöö teinud Kristi Pärn. “Kuid kuna viimasel ajal on edasimüümise võimalusi Eesti disaini müüvate kaupluste näol järjest enam juurde tekkinud, siis tundub mulle, et valitakse showroomi kõrval kas või üks edasimüüja variant. “

Ent näiteks KOKOMO Collectioni disainer Mari-Liis Saretok müüb oma loomingut ka peamiselt showroomis seetõttu, et on rohkem töötanud välisturgude pääsemise nimel – ilmselt on juba suvel lõpus tema looming müügil Riias, Berliinis ja Vilniuses.

“Paljud kliendid, kes tooteid poes näevad eelistavad siiski tulla otse disaineri juurde stuudiosse. Mõnikord on vaja kuskilt midagi kohendada või poes polnud sobivat suurust ja osadele inimestele lihtsalt meeldib personaalne lähenemine. Kuna ma teen ka palju eratellimustöid, siis on mu jaoks oluline, et ka mu stuudios oleksid mõned kollektsioonid nähtaval,”täi Saretok välja showroomi plusspoole. Ehkki möönid, et kindlasti jäävad mõned ostud seetõttu ka tegemata, et tema looming disainikauplustes suurelt esindatud pole – tänapäeval, kus inimesed on harjunud kõike kiirelt saama, siis aja kokkuleppimine ja spetsiaalselt stuudiosse tulemine on omaette ettevõtmine.

Väikeste disainerbrändide puhul peab ka arvastema, et alati ei ole meeldima hakanud eset kohe õiges suuruses olemas ning selle valmistamine võib võtta mõned päevad.

“KOKOMO-l ilmub aastas kaks kollektsiooni, millest vastavalt võimalusele läheb osa toodetest tootmisesse, aga mitte kõik. Väikse rõivabrändi tegemisel peab paraku niimoodi laveerima, et mitte üle toota. Tootmisesse lähevad tooted tavaliselt suuruses 36-38, teisi suuruseid saab kanga olemasolul eratellimusena valmistada lasta,” rääkis Mai-Liis Saretok.

Tema hinnangul on kvaliteetse ja isikupärase kollektsiooniga mõnda kauplusesse müügile pääsemine suhteliselt lihtne.  “Kuid konkurents disainipoodide endi vahel on üpris tihe, eelistatakse olla ühes keskuses või linnaosas konkreetse toote või kaubamärgi ainuesindaja, mis tähendab seda, et edasimüüjate osas tuleb disaineril teha valik.”

Mis disainifännile tähendab lõpuks ikkagi seda, et ühte superpoodi ei ole ega ole ka lähiajal tekkimas  ja midagi otsides ootab palju toredaid kohtumisi Eesti disainerite ja disainikaupluste omanikega.

Tallinn Design House