Eesti parimad järvepuhkused

Kauksi rand Peipsi ääres. Foto: Puhkaeestis.ee

Eesti pikad liivarannad on imeilusad ja rahvast täis isegi jahedatel päevadel. Pisut soojema veega järved on aga sel suvel eriti ahvatlevad ning tegelikult saab ka järve ääres teha kõike seda sama, mida mererannas – päevitada liival, rentida paat, püüda kala, istuda kohvikus ja loomulikult käia ujumas.

Verevi järve rand

Elva linna üks tuntumaid objekte on kaunis Verevi järv.
Järve soe vesi meelitab suvitajaid nii meilt kui mujalt. Rannale annab lisaväärtust hüppetorn, rannavõrkpalliväljakud ning lastele on eraldi bassein. Suvisel ajal on võimalus paati laenutada ning kehakinnitust saab kohvikust Roheline Konn. Turvalisuse tagab suvitushooajal rannavalve.

Viljandi järv

Viljandi ise on Eesti üks eeskujulikumaid väikelinnu, kus ootavad paar mõnusat kohvikut ja pikad jalutuskäigud väikeste puumajade ja suurte lossivaremete vahel. Järv ei jää linnale alla, maalilise Viljandi järve rannaalal on mitmeid palliplatse, väliujula, hüppetorn, sõudepaatide ja vesirataste laenutus ning terviseväljak, kus on kiiged, liurennid, ronimisredelid, rippumispuud.

Kui vältida suuremate ürituste aega – neid on sellesse suvesse jäänud vaid üks, Viljandi folk – siis peaks rannas ruumi olema alati.

Kui linnapoolsel kaldal tundub hea mõte suunduda 12kilomeetri pikkusele tiirule ümber järve, siis mõelge uuesti – teisel kaldal pole tõesti mitte midagi.

Võru ja Tamula järv

Võru kesklinn tundub suvel – ilmselt tegelikult aastaringselt – üsna hüljatud ja inimesed kolinud kuhugi äärelinna.

Ent pealtnäha igav linn avab end aegamööda ja on tõesti natuke rohkemat kui lihtslalt hea staap Lõuna-Eesti avastamiseks.

Liivast kallast on Tamula järvel ainult Võru linna kohal. Madalate, enamasti mudaste kallastega järve veetase on ammustel aegadel olnud palju kõrgem (siin ei ole mõtet unistada tiirust ümber järve). Nii on ka Roosisaar, millele viib linnast kaunis rippsild, olnud kunagi saar.

Lisaks suplejate paradiisile on siin ka kalastajate paradiis, sest leidub latikat, ahvenat, särge, haugi, kiiska ja koha, aga ka viidikat, lutsu, angerjat jpt.

Kui liivarannast natuke edasi jalutada mööda jalgteed, siis ootab kohvik Spring ja liivarannal on olemas kõik võrkpalliväljakust ja kiikedeni.

Tamula järve vesi on vähemalt teismeliste meelest piisavalt soe. Foto: Silvia Pärmann

Peipsiäärsed külad ja rannad

Peipsi äärde sattudes on tunne nagu mereranda jõudes, nii et arusaadavalt mahub selle äärde rohkem linnu ja külasid kui ühegi teise Eesti järve kaldale. Kui Tartu maakonna piiresse jäävad vanausuliste külad pakuvad ennekõike kultuurset puhkus – liivarand ootab alles Nina külas, samal ajal kui Varnjas tegutseb Voronja kunstigalerii ja Kolkjas on muuseum.

Ent  Peipsi kuulsad rannad ei ole kuhugi kadunud. Järve põhjakaldal Raadnas on lai liivarand, millele viib laudtee, mida mööda pääseb randa ka lapsevankriga või ratastoolis. Ranna läheduses on kaks parklat, mis mõeldud 80 autole ja RMK puhkeala lõkkekohtade ja telkimisalaga. Peipsi järve üks tuntumaid ja ilusamaid randu asub Kauksis. Kilomeetrite pikkusel „laulvate liivadega“ liivarannale viib üle luidete randa trepp.

Liivaväljakul saad mängida võrkpalli ja lastele on kiiged  ja ka seal on RMK puhkeala lõkkeplatside ja telkimisvõimalusega.

Paala järv

Viljandi teine järv on pisem, ent sealgi sai eelmisel aastal korda plaaž ja sel aastal peaks olema ohutud ja korrastatud kaks vettemineku kohta.