Maailm ja maitsed

Ehtedisainer Kriss Eglite: “Ma pole eriline enesepiitsutaja”

Disainer Kriss Eglite. Foto: Helen Marts

Ärkan tavaliselt umbes 8.30 – samal ajal kui noorem laps, kes on praegu aasta ja nelja kuune. Vanema – kolmesega – saab isa hommikul ise hakkama. Päras ärkamist on minu must have’iks kohv: selleks on caffe latte, mille saan valmistada kapslimasinaga. Söök on teisejärguline. Vahetan lastel riided, panen nad sööma, et saaksin kümme minutit kohviga istuda. Vahel jõuan süüa – oleneb, kui kiire on.

Möödunud pühapäeval, kui käisin “Mine metsa!” raames Hageri kandis puid istutamas, pidin olema Tallinnas Mere puiesteel juba kell kümme hommikul. Seega oli poolteist tundi aega valmis saamiseks. Kodus jõin ühe kohvi, siis jooksin enne bussile minemist veel R-kioskist läbi ja võtsin cappuccino. Bussis avastasin, et kotti oli jäänud väike pakk Tutti Fruttit ja kaks noorema lapse Salvesti mangopüreed, sõin need ära … Kohale jõudes läks suure lauluga istutamine lahti, süüa sain alles 14.30. Parrot Minibar tõi kõik söögid-joogid, kasutasid burgeri valmistamiseks siin kasvavaid taimi. See oli nii hea! Olin positiivselt üllatunud, kui maitsev kõhutäide võib olla taimne toit. Olen ju üldiselt lihasööja. Magustoiduks oli arbuus.

Tallinnasse jõudsime viiest. Tiksusime koju ja avastasime, et külmkapp on tühi. Läksime näljasena poodi ja tekkis tunne, et tahaks kõike. Lõpuks tegime teriyakikana, mu absoluutset lemmikut. See käib kiiresti, ostan spetsiaalse marinaadi. Kõrvale valmistasime tomati-kurgi-avokaadosalatit.Üldiselt sobib õhtusöögiks kõik, mis ei võta üle 20 minuti. Kõrvale võtsime ühe Stella Artois õlle, kuigi olen pigem punase veini sõber. Magustoiduks oli jäätis – minul Suur Tomm ehk Vana Tooomas ja lapsel Väike Tom. Päris hilja õhtul jõin piparmünditeed.

Loe ka! Kristel Mardisoo jumaldab nisutooteid: “Armastan magusat, eriti kaneelisaiakesi ja Napoleoni kooki”

Tegelikult toitusin pühapäeval tervislikumalt kui tavaliselt. Üldiselt kipub olema nii, et lõunasöök on kell 12 või hoopis 16. Oleneb päevast. Kui istun stuudios maha, ei jõuagi lõunale. Kui on ülikiire päev ja tunnen, et veresuhkur on läinud läbi põranda, siis võtan, mis kätte satub. Näiteks Reval Cafe’st krõbeda kana.

Mulle meeldib toitu nautida: see peab olema ilus, lõhnama ja nägema hea välja ning portsjon peab olema suur. Naeran, et see on minust hästi sõnnilik – neile meeldib magus ja raske, näiteks tumepunane vein.

Samas olen traditsiooniline. Kui kusagil toit maitseb, ei proovigi teisi asju. Näiteks ei katsetaks ahviaju, ma pole suur eksperimenteerija. Pean aru saama, mida söön. See on olnud nii lapsest saati, siis ei söönud ma näiteks suppi. Nüüd mulle väga meeldib see.

Ma olen kehv kokk. Kodus saame söödud, aga väga lihtsaid asju. Kasutan väga palju Wolti. Kui on näiteks kiire hommik, tellin sealt söögi ja jooksen ise minema. Tõenäoliselt on see tingitud sellest, et kui ma kokkaks, peaks see olema esteetiline nauding. Aga kui sul on kaks väikest last, siis seda ei teki.

Olen suur magusafänn – pean ennast jälgima, et ei läheks intensiivsel tööperioodil liiale. Üritan hoiduda saiakesest, sest see teeb uniseks ja tekitab paistes tunde. Nagunii kipub nisu menüüsse palju tulema, sest sööme makarone. Samas ma pole nii distsiplineeritud, et suudaks kaotada toidukavast nisu ja suhkru. Kui seda teeks, näeks kindlasti tulemust ja energiat oleks rohkem, aga ma pole eriline enesepiitsutaja.

Viimasel ajal olen hakanud jälle vaikselt trenni tegema – varem mängisin palju tennist. Väikeste laste kõrvalt ei jõudnud midagi teha. Aga ma parem jooksen või teen midagi ja siis söön seda, mida tahan. Mulle meeldib toitu nautida.