Mood

Ehtekunstnik Linda Al-Assi: “Ehe on valmis, kui ta ise seda otsustab”

Foto: S. Tali

Kust tekkis mõte minna ehtekunsti õppima?

Teadsin alati, et tahan õppida mõnda tarbekunsti eriala. Ehtekunsti valisin seetõttu, et mul oli peas ringelnud igasugu erinevaid ideid. Aga ka seetõttu, et mind huvitas kullassepa tehnoloogiad, mida n-ö omal käel põlve otsas ei õpi. Metalli sulatamine ja tulega töötamine kõlas põnevalt!

Räägi oma loomingust, mis teeb selle unikaalseks?

Olen töötanud ehtekunstnikuna ligi kümme aastat ja karjääri jooksul on valminud nii näituse- kui tellimustöid ja erinevaid disainiseeriad.

Viimastest kõige tuntum on kindlasti 2009. aastal alguse saanud kaks ühes kõrvaehete seeriad. Selle eripära seisneb selles, et ehe koosneb kahest osast: väiksem detail kõrva ees ja suurem taga.

See kõlab ehk naljakalt, aga mulle meeldib asja tuum justkui ära peita. Midagi, mida teab, kas ainult kandja ise, või mõni detail, mis kohe silma ei hakka jne. Vahel kasutan seda mõtet materjalis, vahel ehte nimes.

Ehted ilmuvad mu mõttesse kas väga selge visuaalina või sõnaliselt. Nii mõnegi ehte puhul on just selle nimi olnud alguspunkt, millele hakkan vormi otsima.

Millal tegid oma esimese ehte?

Väidetavalt juba päris väiksena. Ise seda ei mäleta, kuid ma olevat ema hõbeketid katki lõiganud ja oma äranägemise järgi jälle ehteks kokku komponeerinud.

Ise pean üheks oma esimeseks ehteks kullast granulatsioonsõrmust, kuigi sellele eelnevatel EKA aastatel sai nii mõnegi mõtte ehteks vormitud.

Kas meenub mõni kunagine töö, millele tagasi mõeldes hakkab hirmus piinlik?

Eks ikka kooli ajal valmis nii mõnigi “piinlik” ehe, kuid arvan, et see käib õppimisprotsessi juurde. Meie erialal kehtib kindlasti ütlemine, et harjutamine teeb meistriks. Aastatega kujuneb materjali tunnetus ja arusaam, mida ja kuidas ning mis materjalist teha.

Mis andis sulle tõuke teha enda bränd ja millal sellega algust tegid?

Tegelikult ma polegi seda teadlikult teinud. Kõik on kuidagi loomulikult niimoodi välja kujunenud. Olen lihtsalt oma mõtteid ehteiks vorminud ja väga õnnelik, et need kellegile ka korda lähevad. Alles veidi aega tagasi tõdesin, et mul on omanimeline bränd kujunenud.

Peamine küsimus, mida esitatakse, kui kuuldakse, et oled disainer.

Mis materjalidega ma töötan?

Suurim klišee, mida oled disaineri kohta kuulnud.

Et me töötame öösiti ja nädalavahetusel ning magame päevad läbi.

LOE KA: Ehtestuudio Gram avab jõulude eel igal neljapäeval oma uksed kõigile

Kas vastab tõele, et disainerid käivad alati mustas? Mitu värvilist riideeset sul kapis leidub?

Must ei ole midagi punase, kollase ja siniseta. Nagu hall ei ole midagi sinise ja pruunita ning kui nendega liitub veel kollane, siis ei jää ka roheline kandmata.

Kas tarbid ainult disaineriloomingut või põikad teinekord ta tavapoodi sisse?

Ei sea endale piire, kõik oleneb olukorrast. Tarbin mõlemat vastavalt vajadusele ja võimalustele.

Isiklik suurim moefopaa.

Ma ei usu moefopaadesse. Jah, loomulikult võib tagasi vaadates nii mõnegi trendi jälgimine tunduda koomilisena, kuid välimus on eneseväljenduse vahend ning ju siis seda oli sel hetkel vaja.

Olen olnud lühikeste kärtspunaste juustega, aga ka kiilakas ja ka haldjalikke pikkade lokkis kiharatega. Loomulikult võis see kellegi jaoks tunduda kohatu, kuid see pole üldse oluline.

Lemmikese garderoobist. Lemmiklinn. Lemmikbränd.

“Lemmiku” mõiste on minu jaoks alati kergelt arusaamatu olnud. Ma ei kõrvuta asju, kohti, emotsioone jms. N-ö lemmikuid on mul palju! Igaüks eri nurga alt.

Parim nali.

On teinekord just enda kulul!

Huumor on minu jaoks väga oluline. Nalja peab saama ja õnneks arvavad minu ateljeekaaslased sama.

Suurim nõrkus.

Lülitada end pärast pingelist tööperioodi sada protsenti välja. Ei mingit suhtlust, e-maile, sotsiaalmeediat jms. Vaid mina ise ja aeg.

Mis sulle kogu selle loomis- ja teostusprotsessi juures enim meeldib?

See tunne, mis tuleb, kui hakkad aru saama, et su mõttest peas saabki kohe-kohe väga äge ehe. Et see mõte toimib ka materjalis hästi. Sellel hetkel pean ennast rahulikuks sundima, et oma suure ärevusega kõike kihva ei keeraks.

Ehe, mida pole veel disaininud, aga kindlasti tahaksid.

Oi, neid on palju! Erinevaid mõtteid tuleb kogu aeg pähe ja kõiki ei jõua ja ei tohigi kohe teha. Peab laskma neil küpseda, et siis vaadata, kas ja mida täpsemalt materjalis teostada.

Kui peaksid kirjeldama ühe sõnaga oma loomingut, mis see oleks?

Julge.

Kes on see naine, kes kannab su ehteid?

Soost olenemata, on see keegi, kes hindab julgeid lahendusi.

Mis on olnud sinu suurim õppetund selles äris?

Ehe on valmis, kui ta ise seda otsustab. Valmimisprotsessi ei saa sundida.

Mis tüüpi ehe võiks kuuluda iga naise aksessuaaride hulka?

Oleneb naisest, mõni inimene ei vaja üldse ehteid ja see on ka okei.

Milline on sinu kõigi aegade lemmikum ehe, mille oled teinud ja miks?

Ei saa niimoodi ühte valida, nad kõik on ühel või teisel moel lemmikud ja olulised.

Milline on sinu kõige müüdavam ehe olnud läbi aegade?

Kaks ühes kõrvaehted.

Kus sa näed ennast viie aasta pärast?

Tegemas seda, mida armastan.

Millist nõu annaksid inimesele, kes tahab samasse ärisse astuda?

Kannatlikust. Oskused ei tule üle öö ja protsess on oluline. Tuleb leida enda käekiri.

Millise mantra järgi elad?

Su elu on selline, milliseks selle teed.