Restoran Juur on kaugel kahe jalaga maapinnal seismisest

  • Ülemistele on lühikese ajaga kerkinud terve uus (tuleviku)linn, mis ei saa hakkama homsest päevast pärit restoranita.

Foto: Andres Teiss

Restorani Juur uksest sisse astudes tekib hetkeks tunne, nagu oleks sattunud Tallinna tuuliselt tänavalt päikeselisse Kopenhaagenisse või mõnda New Yorgi trendikasse söögikohta. Viimane mõjub eriti usutavalt, sest teekond kesklinnast ongi nii kaua aega võtnud, kui mõnes metropolis naaberkvartalisse jõudmine.

Juur asub Ülemistes, mille kasvamine omaette linnaosaks hiiglaslike büroopindade ja väikelinna elanikkonna mõõtu töötajaskonnaga on juhtunud märkamatult.

Sisearhitektid Ahti Grünberg ja Tõnis Kalve lähtusid restorani interjööri luues puhtalt ruumist ja keskkonnast. See, et söögikoha menüü loob puhtast orgaanilisest Eesti toorainest kulinaaria kummardajatele tuntud peakokk Kaido Mets, mis olemuselt põhjamaisesse interjööri perfektselt sobib, selgus hiljem. Vormikeelelt vastandub vana tehasehoone modernistlikult lahendatud keskkonnale.

“Restoran Juur on koht, kus kohtub ajalugu ja modernne kunst avaliku galeriina. Alustasime oma projekti välja töötamist väga pragmaatilistel alustel – ruumi puhastamisest üleliigsest. Mis häiris, see läks, mis meeldis, see jäi,” rääkis sisearhiteks Ahti Grünberg. “Väljakutseks osutus ruum ruumis ehk merekonteinerist kontor.”

Tulemuseks on metropoliitne kogunemiskoht, mis ootab inimest, kellele meeldib reisida nii erinevate riikide kui maitsete maailmas.

Ülemiste piirkonna söögikohad, ennekõike legendaarne Mercado, on oma ajast ikka sammu ees olnud – mis ilmselt on saanud ka nende meie hulgast lahkumise põhjuseks. Juur on loodud homsesse päeva, mitte kaugesse tulevikku. Ja Ülemiste piirkonna büroohoonete töötajatele sobib see ilmselgelt hästi: enamus nendest ettevõtetest tegutsebki juba homses päevas.

Ent ükskõik, kuidas omanikud, peakokk või sisearhitektid seda ette kujutasid – Juur ei ole jäänud trendika äärelinna kontoriinimeste söögikohaks. Alailma peatuvad seal ees autod, kust asutvad välja elevil ja kerges segaduses inimesed. “Kuhu ma olen sattunud?” küsib pilk nende kõigi silmis – ja samast pilgust on näha, et neile meeldib, kuhu nad on sattunud. Ülemiste City on otsekui linn linnas.

Viimastel aastatel vaid Telliskivisse tekkivate uute söögikohtadega harjunud inimeste üllatus midagi nii teistsugust Tallinnast avastada on suur.

Nii Rotermanni kvartalis sel aastal tärganud elu kui Juur on ilmselgelt väga oodatud vahelduseks, kuhu jõudmiseks inimesed on valmis oma harjumused hülgama, ühed siis loobuma autost ja teised autosse istuma.

 

Baaripukki Don on paljud sellel istunud külalised hakanud endale ka koju ihaldama. (Tootja Ondarretta, Eestis müüb Elke Mööbel.)Foto: Andres Treial

Ehkki menüü on segu Eesti ja Põhjala maitsetest ja selle märksõnad võivad sarnaneda interjööri omale, on see mõneski mõttes ekstravagantne. Kanepileib ja menüüs leiduv puder kõlavad rustikaalselt ja ehkki ka selline lähenemine on olnud trendikas juba aastaid, kohtab nii otsekohest lähenemist haruharva. Ent maitsed on hõrgud ja portsjonid kaugel talupojaköögi rustikaalsusest. Maitsed, kogused, serviis, teenindus ja muusika on timmitud ikkagi city-inimese järgi.

Restorani joogikaart on muljetavaldavalt pikk kontoripiirkonnas asuva söögikoha kohta ning lubab aimata, et kiirele lõunale lisaks käiakse siin õhtuti rahulikumalt aega veetmas. See on kummardus Eesti käsitööõlle tootjatele, ent pole vist jooke, mida baarileti ääres degusteerida ei saaks.

Restorani mõni nurk on nii mõnusalt ahvatlevad, et kiire lõuanpaus võib kujuneda mitme tunni ikkuseks. Diivan REW (tootja Sancal) on loodud spetsiaalselt hotellide ja restoranide jaoks. Foto: Andres Treial
Söögilaudade taha valitud põhjamaise joonega toolide Don autor on tegelikult Nadia Arratibel, kes lõi need Hispaania brändile Ondarreta. Eestis müüb neid Elke Mööbel. Foto: Andres Treial