Kultuur

Kolm filmi DocPointil, mida tahad näha, kui armastad Eestit, huumorit ja Murakamit

Foto: Jeremy Yap/Unsplash.com

“Kepphobuste revolutsioon”

Originaalpealkiri: “Hobbyhorse Revolution”

Režissöör: Selma Vilhunen

Kino Sõprus: Laupäev 03.02 – 15.00

Esmapilgul võib arvata, et tegu on mockumentary võtmes lahendatud filmiga, mis pakub vaatajale ühe väljamõeldud tegevuse abil naljakat meelelahutust. Filmi edenedes saab selgeks, et kepphobustel kappamine on surmtõsine ala, millega tegeleb kümneid tuhandeid inimesi ning kus peetakse aina tihedama konkurentsiga võistlusi.

Peamiselt on ala populaarne Soomes ja Skandinaavias ning eelkõige tüdrukute seas. Ka selle filmi peategelased Aisku, Elsa ja Alisa on erineva taustaga noored, kelle kirglikku hobi ja suureks kasvamist näeme mitme aasta jooksul.

Ühest küljest on see Põhjamaine coming-of-age film oma heaoluühiskonna muredega, aga teisalt korralik spordidokk täis rutiinseid treeninguid, laagreid, videoanalüüse ning muidugi võistlusi, mis toovad nii võidurõõmu kui ka kaotusepisaraid.

Kõige selle juures ei saa unustada, et selle alaga tegelevad tüdrukud seisavad endiselt silmitsi ka sotsiaalse stigmatiseerituse ja pideva ohuga saada naerualuseks, kuna juhuslikult mööduvad klassivennad ei pruugi mõista, miks tüdrukud hobusepäise pulgaga liikudes graatsilisi liikumisi lihvivad.

“RODEO. Unistus tõotatud maast”

Originaalpealkiri: “Rodeo”

Režissöör: Kiur Aarma, Raimo Jõerand

Kino Artis, saal 1: Neljapäev 01.02 – 18.00

Taasiseseisvunud Eesti esimesele põhiseaduslikule valitsusele, mis saab noore ja kogenematu peaministri Mart Laari juhtimisel võimule 1992. aasta sügisel, ei ennustata valitseva kaose keskel paari kuudki. Ometi suudetakse võimul püsida kaks aastat, viies ellu hulga radikaalseid reforme.

Soov “plats puhtaks lüüa” – vabaneda täielikult okupatsiooniaja pärandist ja eelmise valitsuse “pehmest” teest, teeb Eestist välismaal eduka üleminekuriigi musternäidise.

Aga kodumaal saadab Laari valitsust üks skandaal teise järel. Usalduse hoidmisest ja kaotamisest rääkiva loo keskmes on konflikt aatemeeste ja pead tõstva uue majanduseliidi vahel, kus peaministril jääb häid valikuid järjest vähemaks. See on avameelselt ja paraja eneseirooniaga jutustatud ühe kaasaegse riigi loomise lugu. Lugu noortest idealistidest, kellest saavad poliitikud.

“Unistades Murakamist”

Originaalpealkiri: “Dreaming Murakami”

Režissöör: Nitesh Anjaan

Kino Artis, saal 1: Laupäev 03.02 – 18.00

“Dreaming Murakami” pole ainult film kirjanik Haruki Murakamist – näost näkku ei kohta me teda filmi jooksul kordagi, ent filmi ülesehitus järgib tema romaanide vaimu. Samuti pole see ainult film Murakami loomingu taanindajast Mette Holmist – olgugi et režissöör Nitesh Anjaani kaamera liigub Holmi igapäevaelus.

Pigem on see film tõlkimisest, tollest üksinduse kunstide hulka kuuluvast kummalisest praktikast, petlikult lihtsa ja argise pealismoega kauglähedusest. Aga mitte ainult, veelgi rohkem on see film kirjandusest, meie reaalsuse ühest kergemini kättesaadavast paralleelmaailmade kooslusest.

Kuigi kirjanduse paralleelmaailmad pole nähtavad, on selge, et kirjutamistest ja lugemistest moodustunud sisekosmostes ei takista meid ümbritseva aegruumi piirid ning selle surnud ringid.

Samuti on “Dreaming Murakami” lugu lugemisest kui kõige odavamast reisimisviisist. Ja muidugi on see film keelest, sõnade otsingust kui avastamisretkest. Film sellest, mida õieti tähendab üks sõna – ja teine sõna selle kõrval. Sõna paistab nagu Kuu, mis on oma loetava külje meie poole pööranud, et me saaksime asuda teele tähenduste varjukülje poole.