Mood

Kuldnõelale nomineeritud Montoni peadisainer Hanna Haringu tööpäev erineb täiesti seriaalis “Vaprad ja ilusad” nähtavast

Moedisainer Hanna Haring. Foto: Peeter Rästa

Hanna Haring on töötanud Montonis kaheksa aastat, alustades disaineri assistendina, viimased kolm-neli aastat on ta olnud naisterõivaste peadisainer. Hanna tunnistab, et kuigi tihtipeale kujutatakse moekunstniku argipäeva glamuursena, pole see sugugi nii (vihje: kanganäidiseid täis kastid ja hunnikus sodipaberid töölaual).

Miks hakkasid riideid disainima?

Esimesed katsetused moevaldkonnas jäävad esimesse elukümnendisse, kui tegin naiivses hullumeelsuses tutvust õmblusmasina ja Võru kodu kappides vedelevate nõukogude ajast seisma jäänud kangastega. Edaspidi huvi järjest kasvas. Olin juba põhikoolis üsna veendunud oma karjäärivalikus.

Esimene ese, mille disainisid.

Kindlasti olid päris esimesed esemed seotud nukkudega, aga algklasside lõpuperioodil disainisin endale värviliste ruutudega flanellist vesti, mille esikinniseks olid hõbedased trukid. See olid ka üheks esimeseks keerulisemaks õmblusprojektiks.

Moedisainer Hanna Haringi looming. Foto: Erlend Štaub

Millega tegelesid enne Montonisse minekut?

Mul tekkis kontakt Baltikaga juba EKA moedisaini eriala teisel kursusel, mistõttu on kogu teadlik karjäär just siin möödunud. Eelnevalt tegin väiksemaid disainiprojekte ja erakollektsioone.

Kas meenub mõni kunagine töö, millele tagasi mõeldes hakkab hirmus piinlik?

Loominguline areng ongi üks lõputu enesetäiendus ja uudsuse otsimine. “Piinlikke” disaine leidub, aga pigem meenutan neid huumori ja sooja tundega. Üheks küsitavamaks disainiperioodiks oli aeg, kui arvasin, et kõigil pükstel peavad olema allääres Pierrot kaelusele sarnased rüüsid.

Kas tarbid ainult disaineriloomingut või põikad teinekord ka tavapoodi sisse?

Minu tarbimisharjumused on sama kirevad kui minu stiil – võin kanda printsessi tülliseelikut, kuid eelistada ka oversized homeless (väga vabas tõlkes suured lotakad riided ingl) välimust. Ehk siis tarbin kõike Rimist butiigini.

Lemmikese garderoobist. Lemmiklinn. Lemmikbränd.

Roosa hommikumantel. Võru. Häagen-Dazs.

Millist toitu süües tulevad parimad mõtted?

Eelmisele vastusele toetudes peaks vist ütlema, et jäätis.

Moedisainer Hanna Haringi looming. Foto: Risto Ring

Isiklik suurim moefopaa.

Iga järgnev moetuul näitab eelnevaid suuri trende justkui fopaa-valguses. Seetõttu ikka leidub neid küsitava väärtusega isiklikke stiilikrahhe. Keskkooli algusperioodist meenuvad avokaadorohelised püksid, mille säärte ümbermõõdu disainisin vähemalt 80sentimeetriseks. Nendega esitlesin oma nägemust alt laienevate pükste hiigeltrendist.

Kas vastab tõele, et disainerid käivad alati mustas? Mitu värvilist riideeset leidub sinu kapis?

Üheks põhjuseks, miks tumedad värvid on disainerite seas populaarsed, on igapäevane väga muutliku ja värvilise visuaaliga töötamine. Mina eelistan musta just väga aktiivsel loominguperioodil, et rahustada silmi ja meelt. Disainikeskkonnas eelistan olla töövahend, mitte esineda laval kunstiteosena. Suvel ja vabal ajal leiavad ka värvilised riided tee kapist välja.

Parim nali.

Parim nali on see, et viie- ja 31-aastane mina on suhteliselt sarnased – teen ikka väikestele ja suurtele nukkudele kleite.

Suurim klišee, mida oled disaineri kohta kuulnud.

Seriaal “Vaprad ja ilusad” loob glamuurse pildi hästi istuvas kvaliteetülikonnas härra Forresterist, kes istub molberti ees ja maalib kuldse pintsliga kleiti. Minu kanganäidiseid täis kastid ja hunnikus sodipaberid töölaual räägivad teistmoodi disaineri lugu.

Peamine küsimus, mida esitatakse, kui kuuldakse, et oled disainer.

“Mis on moes?” ja “Kas see on sinu disainitud kleit?”

Suurim nõrkus.

Magamine.

Pistad sa rinda mõne foobiaga?

Valin hea meelega trepid, kui lifti on sisenemas üle kolme inimese.

Moedisainer Hanna Haringi looming. Foto: Risto Ring

Ese, mida pole veel disaininud, aga kindlasti tahaksid.

Vastus ei kuulu päris sellesse kategooriasse, aga tahaksin disainida maja.

Kui peaksid kirjeldama ühe sõnaga oma loomingut, mis see oleks?

Ajalik.

Kellele on su looming mõeldud?

Minu maailma inimestele.

Lemmikese, mille oled kunagi disaininud.

Punane vihmamantel Kunstiakadeemia aegadest. Iga kord, kui mu kallis sõbranna kannab uhkusega palitut, tuletab see meelde perioodi, kui kõik alles algas.