Mood

Kunstnik Karola Kaugema: “Meedia mõjutab naisi, et oled ainult siis edukas, kui oled ilus, glamuurne, rikas, seksikas ja trenditeadlik”

Maalikunstnik Karola Kaugema. Foto: Penelope Russak

26. mail toimub ERKI Moeshow, milles näitab oma kollektsiooni “Khrushchyovka” ka maalikunstnik Karola Kaugema. Karolale meeldib eelkõige käia vintage-poodides ja armastab mõtiskleda teemal, mis juhtuks siis, kui inimesed tarbiks vähem massimoodi.

Kolm põhjust, miks on hea disainer olla (või kolm põhjust, miks pole).
Mina olen maalikunstnik, kellele pakuvad huvi paljud kunstiliigid – ka disain ja moekunst. Kuna disain on üks kunstiliikidest, siis vastan üldisemalt, miks on hea olla kunstnik.

Kunstnikul on vabadus luua seda, mida ta ise soovib, keegi pole käskimas ega keelamas. Seejuures kaasneb liiga suure vabadusega ka otsustamatus, keeruline on keskenduda ühele asjale ja leida väljundit, milles anda oma ideid edasi kõige paremini. Kunstnikul ei ole ülemust, kindlaid tööaegu, puhkepause või puhkust. Ei ole olukorda, et kell viis õhtul saab tööpäev läbi ja võib tööasjad kõrvale panna. Kunstnikul seda luksust ei ole: otsustusvabaduse eest tuleb maksta sellega, et sul puudub vaba aeg, iseenda ülemusena oled ka mänedžer ja müügispetsialist. Suur osa ajast kulub projektide kirjutamisele, sebimisele ja eneseanalüüsile.

Kunstnik olemine pakub põnevust, iga teose või näituse valmimine on suur eneseületus. Kunst on andnud mulle võimaluse anda edasi oma ideid, kogemusi ja maailmapilti ning olnud toeks ka rasketel aegadel, mõjudes terapeutiliselt.

Riideese, mida ei paneks kunagi selga.
Miski, mida keegi teine mulle peal sunniks, näiteks koolivorm.

Kõige suurem isiklik moefopaa.
Suurimaks fopaaks võibki pidada seda, et olen kaasa läinud ühiskonna või kellegi teise survega, kandnud asju, mis on parasjagu moes, midagi, milles ma ennast tegelikult mugavalt ega hästi ei tundnud.

Kohvik, kus tulevad parimad mõtted.
Kindlat lemmikkohvikut ei ole. Meeldivad omanäolised, vanaaegse atmosfääriga kohvikud, kus on välja kujunenud oma kontingent ja traditsioonid. Pariis on linn, kust olen saanud nii palju inspiratsiooni ja uusi ideid, seal tunnen ma ennast päriselt kodus. Kuigi Pariisi kohvikud on imearmsad, eelistan ma siiski kõige rohkem istuda La Seine kaldal hea seltskonna ja veiniga.

Kõige ägedam moekunstnik.
Armastan ajatuid klassikuid ehk siis Coco Chanel.

Parim koht poodlemiseks.
Armastan käia kaltsukates, kirbuturgudel ja vintage-poodides. Londonis on lemmikkohad Brick Lane’i ümbruses, kus on suured vintage-kaupade turud ja poekesed. Pariisi külastades käin alati Rue de Rivolil, kus asuvad samuti mõned odavamad vintage-poed. Kunagi ei tea, mida huvitavat sellistest kohtadest leida võib, iga leitud ese on isesugune ja unikaalne, mida pole kellelgi teisel.

Kaks eset, mida tahaks kindlasti disainida. Miks?
Ma tahaksin luua midagi sellist, miks paneks inimesi mõtlema ja kahtlema, tekitaks küsimusi.

Moetrend, millega kohe kindlasti kaasa ei lähe.
Ma ei tarbi tooteid, mis ei väärtusta elu ega kestlikkust. Meie kõigi valikutest sõltub see, mida toodetakse. Kui tarbiksime vähem (või üldse mitte) karusnahka, liha, piimatooteid või massimoerõivaid, siis oleks selliseid tööstusi maailmas ka vähem. See, et tarbime loomseid produkte, samuti alamakstud ja ebainimlikes tingimustes töötavate inimeste tehtud asju, on otseselt elu mitteväärtustava tööstuse toetamine ehk siis – kui me kõik selle lõpetaksime, alles siis saaks sündida ka muutus.

Kõige stiilsem eestlane on …
Sel ei ole tähtsust, kes on kõige ilusam, targem või stiilsem. See ei ole võistlus, meil ei ole vaja olla kõiges kõige paremad. Õnnistus on olla parim versioon endast, olla lahkem ja südamlikum teiste vastu, õppida andestama. Võistlust ei ole, keegi ei kaota ega võida.

Meedia mõjutab naisi, et sa oled ainult siis edukas, kui oled ilus, glamuurne, rikas, seksikas ja trenditeadlik, lisaks sellele peab nüüdisaegne inimene olema alati saadaval, oskama ennast müüa ja reklaamida kui produkti. Keeruline on tunnistada endale, et ma ei ole perfektne ja see on okei.