Ilu

Eesti looduskosmeetika on kasvanud köögipliidi tagant menukaks trendiks

Foto: Unsplash

Looduskosmeetikaga teenib ka kasumit

Kosmeetikapoe Pillerkaar perenaise Marju Sepa sõnul on Eestis looduskosmeetika brände kokku juba 40 kuni 50. “Uusi tuleb aina juurde, millest mõned saavad edukamaks, teised jäävad arengus ühele tasemele ja on ka neid, kes vajuvad täitsa ära.”

Ta toob näiteks, et Joiki populaarsus kasvab endiselt ja firma on parajalt suure käivega – viimase kvartali oma on näiteks peaaegu 300 000 eurot. Mõned aastad tagasi alustanud Tilk! on tõusuteel, kelle käive on küll tagasihoidlikumalt 18 000 eurot, kuid tulevikus numbrid suurenevad tõenäoliselt veelgi. Kõrgema hinnaklassiga D’Difference  ostetavus kasvab samuti, sest on leidnud endale ostjaskonna.

Masust trendiks

D’Difference on hinnaklassist hetkel turul üks kallimaid, mille hinnad küündivad üle 90 eurot. Brändi näoseerumi eest peab välja käima ligi 95 eurot. Loomulikult on ka soodsamaid leide kohalikelt brändidelt, näiteks Puhtalt Looduselt, Nurmelt ja Lumilt, mille hinnad jäävad peamiselt 10 kuni 20 euro piiresse.

Marju meenutab veel, et üsna hiljuti oli looduskosmeetika valik oluliselt väiksem kui nüüd. “Kui kaks või kolm aastat tagasi ei leidnud poest Colgate’i hambapastale alternatiivi, siis tänaseks on olukord oluliselt paremaks muutunud.”

Joiki omanik ja tegevjuht Eva-Maria Õunapuu kommenteerib, et 12 aastat tagasi, kui nemad alustasid, sai brände ainult ühe käe peal üles lugeda. Esimene laine, mil uusi tootjaid juurde tekkis, oli masu ajal (2008), kuid kõige rohkem lisandus neli või viis aastat tagasi.

“Paar aastat tagasi oli tegijaid ainult ehk kümmekond, nüüd on see arv juba oluliselt suurem. Kuid konkurents on olnud alati igati tervitatav,” lisab Eva-Maria.

Mitte ainult naistele

Võiks arvata, et looduskosmeetikat saab valmistada köögis pliidi taga, kuid see ei ole kaugeltki enam nii. “Kellel on suuremad kogused, valmistavad tooteid ikka tootmishoonetes ja tehastes,” selgitab Marju. Väiksematest tegijatest teab Marju tuua välja särapuudreid valmistava Le’Maagi, kelle kaup valmib hoopis Maaja Tuulingu sünnikodus Saaremaal, kus teda abistab ema.

Muide, kohalike tootjate uueks sihtrühmaks on mehed. Enamusel on nüüd müügil ka spetsiaalselt meestele mõeldud seeriad. Tavaliste näo- ja silmakreemide kõrval pakub näiteks Sõsar ainult neile mõeldud värskendavat mündivett,  D’Difference tervet luksuslikku sarja ja Turbliss turbamaski.

Rikkad soomlased

Pillerkaare perenaise Marju sõnul kasvab looduskosmeetika populaarsus jätkuvalt ja tarbija muutub aina teadlikumaks. Tõsi, soomlastele jääme tugevalt alla. “Kuid arvestada tuleb ka sellega, et Eestis hakati sellega oluliselt hiljem tegelema. Veel 1970. aastatel pidid kõik tooted olema tööstuslikud ja keemiliselt sünteesitud. Soomel oli arvestades Eestiga oluliselt suurem edumaa, kuid nad on meile heaks eeskujuks.”

Marju arutleb, et kindlasti on ka Soome turul lihtsam looduskosmeetikat müüa. Eestlastele võib käia selle ostmine vahest ülejõu, sest mõistagi  on need tooted kallimad. Küll aga tasuvat nende soetamine kokkuvõttes siiski ära. “Näoõliga kreemitades on kogused väiksed ja juuksehooldustootega ei pea nii tihti kiharaid pesema. Toodet jagub oluliselt pikemaks perioodiks.” Muide, viimasel ajal on rohkem hakatud ostma just nimelt šampoone, mille menu jätkuvalt suureneb.

Menukas nišš

Marju põhjendab veel, et naturaalsete toodete populaarsuse kasv ei ole sõltuv ainult ühest faktorist. “See ei ole ühe valdkonna teema, vaid oleneb terve ühiskonna tendentsist.” Tuues juurde näite, enam ei ole võimalik võtta poes väikseid kilekotte, nagu süda lustib.

Eva-Maria lisab, et  suureks argumendiks on ka eestimeelsus. “Eesti tegijad on leidnud endale loodusliku niši. Enamus, kes hakkavad kosmeetika tootmisega tegelema, valivad just selle väljundi. Tänu sellele leiab see ka suuremat kõlapinda.”