Maailma parimad (ja ka halvimad) linnad elamiseks

Melbourne on parimaks osutunud juba seitse aastat järjest - enne seda hoidis esikohta pikalt Vancouver. Foto: Vida Press

Väljaande The Economist uuringute osakond Economist Intelligence Unit (EIU) selgitab igal aastal välja maailma kõige elamisväärsemad linnad, võttes arvesse paikade kultuuri, tervishoidu, haridustaset, stabiilsust, keskkonda ning infrastruktuuri, vahendab The Telegraph. Juba seitsmendat aastat järjest osutus kõige paremaks linnaks Melbourne  Austraalias – kuid ülejäänud tabel toob siiski ka üllatusi.

Kõige paremad linna elamiseks maailmas:

1. Melbourne, Austaalia – 97,5 punkti

2. Viin, Austria – 97,4 punkti

3. Vancouver, kanada – 97,3 punkti

4. Toronto, Kanada – 97,2 punkti

5. Calgary, kanada – 96,6 punkti

5. Adelaide, Austraalia – 96,6 punkti

7. Perth, Austraalia – 95,9 punkti

8. Auckland, Uus-Meremaa – 95,7 punkti

9. Helsingi, Soome – 95,6 punkti

10. Hamburg, Saksamaa – 95 punkti

Kuulsad värvilised majad Brightoni rannas Melbourne’is. Foto: Vida Press

Adelaide, Perth, Auckland, Helsingi ja Hamburg on aastaid püsinud edetabeli esiosas, kuid väga suure kukkumise tegi Stockholm ja langes ka Manchester  – mõlemal juhul on põhjuseks terrorism.

Edetabeli lõpuosa on samuti üsna ootuspärane. Nimekirja viimasele kohale jäi aga sõjakeerises oleva Damascus koos Lagose, Tripoli, Dhaka ja Port Moresbyga.

Maailma kõige halvemad linnad elamiseks:

140. Damascus – 30,2 punkti

139. Lagos – 36 punkti

138. Tripoli – 36,6 punkti

137. Dhaka – 38,7 punkti

136. Port Moresby – 39,6 punkti

134. Alžiir – 40,9 punkti

134. Karachi – 40,9 punkti

133. Harare – 42,6 punkti

132. Douala – 44 punkti

131. Kiiev 47,8 punkti

Kõige rohkem ongi viimasastel aastatel kukkunud Kiievi ja Damascuse koht edetabelis ja mõlema puhul võib selles süüdistada sõda.

Kui viimased seitse aastat on esikohal olnud Melbourne, siis kaheksa aastat enne seda oli elamiseks parimaks linnaks Vancouver.

Uuringust selgus, et nimekirjas on eespool linnad, mis on globaalses mõttes keskmise suurusega, asuvad jõukamates riikides ning on madala asustustihedusega. Kliima ei tundu väga olulist rolli mängivat.

Uuring viidi läbi 140 linnas, paraku ei ole Eesti linnad uuringu valmimisse kordagi veel mahtunud.