Moeekspert lohutab: “Küll 1990-ndad ka mõne kuu pärast üle lähevad, need pole ideede poolest just teab mis põhjatu varasalv”

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Miks see tundub lahe, et praegu on kõik kiirmoeketid täis neid kohutavaid flashback’e 1990-ndatesse? Ja kas see peaks mulle ka äge tunduma või see ongi peamiselt neile, kes polnud siis veel sündinud ja kellel ei ole traumat neist teravate ninadega saabastest ja halvas mõttes litsikleitidest?

Karin, 30

Mood teeb pidevalt kummardusi möödunud kümnenditele ja kui mõnda aega tagasi oli ühe sellise tsükli pikkuseks umbes kolm aastat, siis nüüd on kiirmoekettidel millegi uuega lagedale tulla vaja vaat et kaks korda kuus. Arusaadav, et laenata tuleb lõpuks ka nii kahtlase väärtusega kümnendist, nagu seda olid 1990-ndad. Vastuseks su küsimusele – ei, need ei pea ägedad tunduma. 1990-ndad olid moes üsna kohutav aeg, seda enam, et Eestis olid need “maitsestatud” veel ka 1980-ndate diskomoega ja kohmaka DIY-mentaliteediga, sest saada polnud suurt midagi. Tulemust ei taha tõepoolest keegi enam väga meenutada, väga tõenäoliselt aga on sellest moesuunast lihtsam vaimustuda neil, kes siis alles sündisid.

Kui tõmmata paralleel meie põlvkonnaga, siis mäletan oma kooliajast, kui ägedad tundusid 1990-ndate lõpus kuue- ja seitsmekümnendad! Emad ja isad vaatasid õudusega pealt, kuidas kapisügavustest tiriti välja nende noorusaja pikad kraenurgad, alt laienevad püksid ja kittelkleidid, millega käidi peol ja isegi koolis. Kui oleks tol ajal mõni kiirmoekett olnud, küllap oleks neid moeröögatusi ka sealt osta saanud.

Mida ma selle heietusega öelda tahtsin – noorus on alati olnud “hukas”, mood jääb alati midagi tsiteerima ja sina võid vabalt kiirmoekettide asemel ka mõne endale meeldiva käekirjaga kaubamärgi, moekunstniku või poe otsida ja käia riides täpselt nii, nagu sulle sobib. Küll 1990-ndad ka mõne kuu pärast üle lähevad, need pole ideede poolest just teab mis põhjatu varasalv.