Viljandisse tsaariajal rajatud hotell avas taas uksed

Praegu Park Hotell Viljandi nime kandev juugendstiilis hoone Laidoneri platsil valmis 1910. aastal ja ehitati spetsiaalselt hotelliks. Uue, kaasaegse ja põneva interjööri autorid on KAOS Arhitektid. Küsisime hotelli ühelt arhitektilt Margit Arguselt, millised olid hoonele uue elu andjate silma ees seisnud märksõnad ja väätused

Mis oli vanasse majja kaasaegse hotelli rajamisel kõige suuremaks väljakutseks?

Praegu Park Hotell Viljandi nime kandev hoone Laidoneri platsil on valminud 1910. aastal ja selle ehitas spetsiaalselt hotelliks Andreas Ormisson. Toonane Grand Hotelli perepoeg, omanik Andreas Ormissoni poeg oli silmapaistev pallaslane, kunstnik Villem Ormisson. Tema lugu räägib hotelli restoran Ormisson. Hotelli interjöör ja aatrium räägib samuti ajaloolise hotelli hiilgusest, olles püüdnud seda taaselustada kaasaegses võtmes ja materjale kasutades.

Hoone oli väga halvas seisukorras, sisuliselt olid säilinud vaid selle müürid. Ruume kujundades lähtusime maksimaalselt kaasaegse ruumikeskkonna ja esteetika loomisest. Samet-tekstiilid ja messingdetailid viitavad minevikule. Hoone aatrium erineb muust hoonest selgelt, kuna see oli minevikus ka välisruum, mis täna on saanud köetavaks siseruumiks. Soovisimegi luua nihestuse mõttelise sise- ja välisruumi vahel. Hotellikorpus, mis on privaatsem ja intiimsem, ning aatrium, mis on avalik ruum, tähistab oma punase tellisseinana välisruumi. Restoran on kujundatud lopsakamalt ja rikkalikumalt, kuhu on oodatud ka külalised väljaspool hotelli.

Kuidas sündis sildadega aatriumi lahendus? Kuidas varem nendesse tubadesse, kuhu praegu saab üle aatriumi sirutuva silla, sisse pääses?

Varasemas hoones Viljandi Muuseumi poolses küljes ei olnud hotellitube. Kõrgematele korrustele viis eraldi trepikoda, mis hargnes kahte tiiba. Sillad on hoone renoveerimisprojekti arhitektiga Kalju Kisandiga koostöös välja töötatud lahendus. Ruumiliselt oli see kõige otstarbekam, samas ka atraktiivne. Silmas tuli pidada evakuatsiooniteede ja trepikodade paiknemist, sillad olid selleks ka parem lahendus.

Kui palju mõjutas interjööri hotelli kunagine sisekujundus?

Kuna algsest hotelli interjöörist ei olnud midagi säilinud ja arhiividest ei leidunud ka selle kohta mingit materjalim siis alustasime hotelli disainimist justkui puhtalt lehelt. Eesmärk oli hoida hotellis siiski võimalikult kaasaegset joont, siin-seal mõned tahveldused, mille disainimisel on aluseks võetud hotellist leitud üks originaaluks. Ühes numbritoas õnnestus ka eksponeerida ainuke säilinud ajaloolise seinamaalingu fragment.

Ajaloolise interjööri loomist ja kopeerimist püüdsime vältida.

Kuidas sündis materjali- ja mööblivalik?

Soovisime luua kaasaegset interjööri, mis mõjub luksusliku ja väärika hotellina. Materjalid on kaasaegsed ja ekspluatatsioonile vastupidavad. Eesmärk oli siiski luua ajaloolise hoone müüride vahele kaasaegne hotell. Restoran räägib Ormissoni lugu, kuna hotellis elas ja tegutses ka kuulus pallase kunstnik Villem Ormisson. Mööblis ja sanitaarruumides oleme teadlikult kasutanud betooni, mis annab vihje siiski uuest sekkumisest. Lift aatriumis on samuti kaasaegne, ajaloolisele viitab liftisahti viimistlus – must võrk.