Kultuur

Pure mind is beautiful – erakordsuse võit

VIVA LA VIDA kuni surm meid lahutab Sõltumatu Tantsu Laval. Koreograaf-lavastaja - Joanna Kalm, koreograaf-etendajad - Madli Paves ja Joonas Tagel. Foto: Sohvi Viik /Sõltumatu Tantsu Lava.

Lavastuse “VIVA LA VIDA kuni surm meid lahutab” teema on aktuaalne täna ja alati. Sõltumata Tantsu Laval etenduv koreograaf Joanna Kalmi kontsert-tantsulavastus otsib liikumises vahendit, mille abil nii üksi kui ka koos tõsta tegutsemisindu ja osutada vastupanu ümbritsevale rõhutud kaasajale. Lavastuse kavalehelt võib mainida sissejuhatuseks viitelise meeldetuletuse 1930-ndate aastate USA tantsumaratonidele, mis aitasid toime tulla suure depressiooni ja majanduslangusega. Viitabki see lähtepunkt ju enim tantsu võidukäigule ka kõige täbaramates ja pealtnäha takistatud tingimustes. Lavastuses on loodud meie jaoks atmosfäär, mis taunib kaasaegseid, tihtilugu kummastavana tunduvaid alternatiivseid eneseotsingu vahendeid. Meid on oodatud tunnetama aega ja kestvust omaenese keha tunnetamise kaudu.

Laval on mees ja naine (tantsijad Joonas Tagel ja Madli Paves) ning meile esitatakse terve teadus liikumisest kui sellisest, selle tekkepõhjustest. Samuti inimesest oma emotsionaalsetes astmetes selle käivitaja või pidurdajana. Liikumise variatsioonid avavad meile huvitava, tihti teadvustamata nüansi – menukad numbrid ja tunnetest laetud tantsuhitid ei ole sugugi kantud meelelahutusest ning lõbujanust, vaid ikka kestvatest eneseotsingutest ning püüdlustest muutuste ja vabaduse ligi.

Mida otsida tänapäeval tantsu abil? Milliseid staadiume liikumist kogedes läbime? Kas see on inimeksistentsi ja olemist läbiv vajadus?

Tänaseks on oma populaarsuse kaotanud päevi kestvad tantsumaratonid, kuid fitnessklubid ja joogasaalid on täis liikumislembelisi liikmeid. Lõbujanulises meeleolus ootavad meid alati ööklubid ning vapramad võtavad ette parima võidule orienteeritud tantsusaated. Ülejäänud eelistavad aga üksindushetkedel tantsida vaid iseendale, olgu siis enesetõestuseks või -kehtestamiseks. Ühisnimetajana võtab selle aga kokku vabaduse ja ausa eneseväljendamise poole kisendav inimlik vajadus. Sõnatu osa avamiseks on eelduseks hingest lähtuv impulss.
Kui surm ja häving võib olla iga päev meie jala all, siis mis peaks üldse põhjustama tahte tantsida.

Tants kui sissetuleku allikas

Kas pidu hävingu eel või ajal on lubatud? Oma lemmikloo järgi päevast päeva tantsides unustame ja suuname end mujale, näiteks koos partneriga rütmidesse ja neis endi tunnetamisele. Seega tundub see olevat elutegevuseks igati sobilik tegevus. Minu sõprade jaoks tähistab tants vabanemist, vabadust – pingete vabastamisele suunatud tegevust. Samuti ka kulgemist, voolamist, flirti, eelmängu, kehade suhtlust, kirge, naudingut ja mis kõige olulisem – õnne. Tantsu kaudu on võimalik õppida ka tiimitööd ja juhtimist, partnerlust. Eks vii see meid tagasi lavastuses esitletud peateemani, s.o tantsu mitmekülgsuse sünteesi ja taasavastamiseni.

Tunnetele ja tunnetusele vastandudes võib tants olla ka sissetuleku allikaks. Sellistel juhtudel on ainus päästerõngas tantsija hinge tabamine. Lavastuses avaneb võimalus päriselule omaselt kogeda tantsijate originaalset ühendusse astumist ja jälgida järk-järgult pinnale kerkivaid seoseid. Tervikuna mõjub see kui peegel sellest, mis toimub eri staadiumites endas ja ümberringi. Oluliseks suunanäitajaks lavastuses on aeg. See aitab tähistada muutuste kujunemist, eneseotsinguid, takistusi ja samas näidata selle tähtsusetust oma puhtaimal kujul esitlemisel.

Pisut kurnav katsumus

Kahe inimese tantsulavastuse kohta võib kahe ja poole tunni pikkune kestvusaeg osutuda nii esitajale kui vaatajale väljakutseks, pigem isegi kurnavaks. Lavastuse edu oli juba sellega mõõdetav, et tüdimuse või korduvuste vältimiseks oli saavutatud esinejate puhul veenev sünergia koostoimes elava muusika lisamisega. Iga episoodiga oli esitatud konkreetne ja ülesehituse mõttes selge sõnum. Isiksuse ja tunnetuse arengu piiritlemine oli veenev. Sellise lähenemisega tõestas meeskond pühendumust kogu ette võetud teema laiale spektrile. Seni suhteliselt tantsuleige inimesena pean tunnistama seda kunsti kui hingepeeglit – see on üks viis näidata, kes me oleme või olla võiksime, olgu siis meloodiaga või meloodiata. Nii et work less is beautiful ja tantsima!

Tekst: Steven Hristo Evestus
Fotod: Sohvi Viik

VIVA LA VIDA kuni surm meid lahutab Sõltumatu Tantsu Laval. Koreograaf-lavastaja – Joanna Kalm, koreograaf-etendajad – Madli Paves ja Joonas Tagel.