Disain

Rita Assor jõudis disainini 30ndates ja elukogemus hoidis ära kõik algaja piinlikud apsud

Mis andis tõuke teha karjääris kannapööre, lahkuda töökohalt pangas ja luua oma bränd Miurio?

Tunnetasin sisimas juba 2010. aastal lapsehoolduspuhkusele minnes, et ees on ootamas suured muutused … Tütre sünd avas mind veelgi loomingule – haarasin kaamera, investeerisin oma emapalga uutesse objektiividesse. Sealt algas vaba looming. Kõigepealt olid need igakuised fotosessioonid tütrega, seejärel lillede pildistamine ja esimesed seinapildid, lõpuks esimene enda loodud fototapeet tütre tuppa. Olin nii uhke esimese loodud sisutustoote üle, et see andis innustust liikuda edasi.

Sellest hetkest peale tundsin, et suudan luua interjööri jaoks midagi enamat: mis oleks helge, kaunis ja praktline ka teistele inimestele. Tekkis usk, et suudan oma loomingulise väega luua täiesti uue tootemaailma. Kui olin mõned aastad tegelenud süvitsi fotograafiaga ja alustanud mustridisainiga, otsustasin minna õppima Eesti Kunstiakadeemiasse tekstiilidisaini magistriõpesse.

Kui peaksite kirjeldama ühe sõnaga oma loomingut, mis see oleks?

Värvikirev või julge.

Disainer Rita Assor. Foto: Krõõt Tarkmeel

Räägi oma loomingust, mis teeb selle unikaalseks?

Usun, et iga loomingu teeb unikaalseks selle looja, ehk tema (loodetavasti) unikaalne käekiri ja maailmapilt. Ma ei tea, kui unikaalne on mu looming ja kas see ongi kõige olulisem, aga kindlasti on see äratuntav ja sümpaatne paljudele inimestele. Minu kui disaineri käekiri on järjekindlalt rõõmsavärviline, positiivne ja šikk.

Kes on need inimesed, kes on mõttes Miurio kollektsioone luues?

Tunnistan, et mõni aasta tagasi ei mõelnud ma veel nii palju oma sihtrühmale ja tema vajadustele esteetika ja disainide osas. Lubasin endale luua täpselt seda, mis ennast inspireeris ja rahuldust pakkus.

Alles oma kliente tegelikult tundma õppides näen, et minult oodatakse eelkõige värviküllaseid, helgeid disaine, mis oleksid kaasaegselt stiilsed ja silmatorkavad.

Loomulikult arvestan iga järgnevat kollektsiooni luues aina rohkem ka praktilise poolega: et kollektsioon sisaldaks üksteist toetavaid mustreid, mis täiendaksid teineteist, sobiksid omavahel hästi kokku ega väsitaks klienti ajapikku oma intensiivsusega.

Minu jaoks on ülimalt tähtis autentsus ja ausus kliendiga. Hoolitsen selle eest, et mu tooteks oleksid väga kvaliteetsed, tervisesõbralikud ja kestaksid kaua. Näiteks, Miurio Accessories siidisallide kangad omavad OEKO-tex sertifikaati (ohutud ja nahasõbralikud kandjale).

Fliistapeedid on trükitud tsellulooskummi värvidega, ei lõhna ega pleegi. Fliistapeedi materjal ei sisalda, plastitsiide, PVC-d ega klaaskiude. Indias toodetavast käsitikandtoodetest on villa värvimisel kasutatud eelkõige looduslikke taimseid värve.

Mis oli kõige esimene ese, mis Miurio nime all sündis?

Võimalik, et saan pidada selleks oma esimest fototapeeti. See oli omal ajal üleval nii mu stuudio veebilehel kui Facebooki lehel. Samas ei ole ma seda kellelegi peale enda müünud.

Müüdavatest toodetest leidsid kiiresti populaarsust Miurio* siidisallid (mida müüakse nüüd MIURIO Accessories nime all – toim.); sisustustoodetest olid esimesed India käsitöömeistritega koosloodud tikitud diivanipadjad ja tumbad “Morning Dew” kollektsioonist. Need on tänaseks läbimüüdud.

Miurio on sisustustoodete juurest astunud esimese sammu moe suunas ja loonud siidisallid. Kas moe osakaal suureneb loomingus veelgi?

Siidisallid on mu kirg! Tegelikult hakkasin siidisalle looma paralleelselt sisustustoodetega.

Nende disainimine ja modellide ülespildistamine oma sallides võimaldab mul toita oma naiselikku energiat ning sütitada ka teisi naisi olema sensuaalne, avatud ja jõustada oma ürgnaiselikkust.

Hetkel mul suuremaid plaane moesuunas ei ole, aga samas ei välista ma kuidagi koostööd moe- ja peakatete disaineritega, et näiteks luua unikaalne mustrite kollektsioon.

Kuidas sündis uusim kollektsioon “Pomegranate”? Selle inspiratsiooniallikas on üsna selge – aga ikkagi, miks just granaatõun?

Granaatõuna mustritega kanganäidiseid lõin ma juba EKA-s, kus ma puhtintuitiivselt valisin selle puuvilja oma keskseks teemaks kangatrüki aines. Mulle imponeerib, et granaatõun on niivõrd “ornamentaalne” puuvili, kui nii võib öelda.

Oma sümboolika poolest on see küllust (ka viljakust) ja elujõudu kandev vili. Granaatõuna mahl on punane kui veri. Olen leidnud mind inspireerivaid granaatõuna mustreid ja sümboleid näiteks juudi, Armeenia, Türgi, Jaapani jne kultuurides. Granaatõuna okste ja vilja mustritega motiive kasutatakse laialdaselt nii sisustustekstiilides kui ruumi sisustuses ja välises eksterjööris (nt puituste või aknaluukidel ja -trellidel).

Mulle meeldib selle süboolne tähendus, jõulisus. Kollektsiooni värvideks kasutasin samuti julgeid värve: indiigosinist, mis on elutarkuse, enesekindluse ja eneseteostuse värv. Tasakaalustades seda sirelikarva violetsega, mis on luksuslik kuniglik värv, viitab jõukusele ja ektravagantsusele. Mulle meeldivad sellised seosed.

Foto: Tõnu Tunnel.

 

Mis on seni Miurio kõige populaarsemad tooted olnud? Aga enda lemmikud?

Kõige populaarsemateks ja reaalselt hästi müüdavateks toodeteks viimasel ajal on olnud fliistapeedid. Diivanipatju ja sama mustriga dekoratiivmänguasju ja kaisuloomi olen samuti hästi müünud. Minu viimase aja lemmikuteks on käsituftvaibad. Olen lihtsalt vaimustuses sellest, kuidas minu loodud disainid muutuvad päris sisustustoodeteks.

Olen nii tänulik, et elu on mind kokku viinud Aiviga Tekero vaibasalongist. Ja viimase poole aasta jooksul on olnud nii põnev ja inspireeriv luua vaipu ja vaibakavandeid avalikesse ruumidesse ja eraklientidele.

Ja loomulikult, siidisallid! Need on läbi aegade väga hästi müünud ja tekitanud palju huvi ja tähelepanu minu disainistuudio vastu paljuski läbi sotsiaalmeedia kanalite.

Kas on mõni ese, mida pole veel disaininud, aga kindlasti tahaksid?

Olen eelkõige pinnakujunuduse disainer ja fotograaf, aga Kunstiakadeemia lõputööna õnnestus mul kätt proovida ka tootedisainerina. Olen loonud laste lugemis- ja vaikusenurga “Aas”, millega osalesin ka viimasel “Ajujahi” äriideede konkurssil.

Kolmekümne väljavalitu hulka minu toode küll ei jõudnud, sest konkursi žürii ei näinud selles piisavalt äriideele omast skaleerimise võimalust. Kuid vaatamata sellele olen toote endaga väga rahul. Toote esimene prototüüp on edukalt kasutuselevõetud Rahvusvahelise lasteaia ja kooli poolt. Ning mul on arenduses ka uus versioon.

Hetkel on minu ambitsioonid disainerina ikkagi seotud enamasti sisustustoodetega. Soovin luua ja müüa võimalikult palju kõrgekvaliteetseid, käsitööhõngu kandvaid stiilseid sisustustooteid ja nende kollektsioone. Suurima hea meelega disainiksin voodipesu, kardinaid, laudlinu jne, mis sobiksid kokku samast kollektsioonist pärinevate vaipade ja tapeetidega.

 

Kas meenub mõni kunagine töö, millele tagasi mõeldes hakkab hirmus piinlik?

Ei mul ei ole piinlik ühegi oma toote pärast. Kuna olen disainerina alustanud suhteiselt hilja, umbes 30-aastasena, siis on loomulik, et õpin ja uurin juurde aina rohkem kasutatavate materjalide kohta: mis on kasutajasõbralik, kauakestev, kvaliteetne ja vastupidav. Kui palju “on piisavalt palju värve” ja millal tuleks khalikule kliendile mõeldes oma mustrilembelisust või värviküllust natuke tagasi hoida.

Soovin, et mu tooted teenivad klienti kaua ja pakuvad rahuldust. Loomulikult olen olnud nördinud, kui näiteks, osad minu valitud diivanipatjade rullkandid on hakkanud ajapikku narmendama või kui tapeetide tootearenduses on ilmnenud kvaliteedivigu.

Suurim klišee, mida oled disaineri kohta kuulnud?

Et disaineriks või kunstnikuks sünnitakse.

Mina arvan, et inimesel võib tõesti olla elus kutsumus, kuid see tuleks õigel ajal endas üles leida, toita ja hoolitseda selles eest, et oleks võimalikult palju võimalik ennast proovile panna, katsetada ja mitte pettuda selles, et tulemused (nii loomingulised, kui ka finantsilised) ei ole kerged end ilmutama. See veel ei tähenda, et oled valel teel. Tõesti olen seda usku, et me loome (või vormime) nii oma elu kui ka iseennast igapäevaselt.

Oluline on leida endale hea tugistruktuur toetavate ja armastavate inimeste näol, kes on  nii öelda sinu poolt. Uskuda ja toetada ennast oma valitud teel ja ikka ja jälle võtta uusi asju ja projekte ette. See toob nii palju eneseteostust ja rõõmu!

Kas vastab tõele, et disainerid käivad alati mustas? Mitu värvilist riideeset su kapis leidub?

Ma ei ole disaineriks sündinud, seega ei oska öelda. Aga tegelikult ei ole ma musta kunagi armastanud. See teeb mindi veelgi kõhnemaks. Mulle on värvid riietuses alati meeldinud, nii samuti nagu enda loomingus.

Kas tarbid ainult disaineriloomingut või põikad teinekord ka tavapoodi sisse?

Ma ei ole viimastel aastatel endale eriti palju asju kokku ostnud. Panin tähele, et nii kui ma ise hakkasin aktiivselt loominguga tegelema, kaotasid valmisasjad ja ostlemine minu jaoks varasema võlu ja stressimaandamise efekti. Loomine on vägevam, kui ostmine!

Mis puudutab disainerite loomingut ja tooteid – jah, ma väärtustan neid palju kõrgemini kui varasemalt.

Armastan Liisu Arro keraamikat, imetlen ja kogun raha Ritva-Liisa Pohjalainen klaaskeraamika ostuks. Pean väga lugu Kelpman Textile sallidest, mantlitest, kodutekstiilist. Olen kiindunud Tanel Veenre kõrvamarjadesse. Naudin Eesti juurtega Rootsi tekstiilidisaineri Marina Aittalat brändi “Mamma Jelena” mantli kandmist.

Samamoodi kuulen oma lähedastelt sõpradelt, kuidas minu loodud siidirätikud tõstavad päeva jooksul nende meeleolu ja kuidas nad tunnevad õrnnaiselikku puudutust. Kuidas minu loodud “Knitted Mosaic” vaip pakub kliendile sisustusealast moegurmaani naudingut.

Nendel asjadel on kindlast suurem väärtus, kui puhtalt kasutuspõhine, need panevad sind eriliselt tundma!

Isiklik suurim sisustusfopaa.

Oleme abikaasa Andresega elanud kolmes korteris ja alati sisustanud neid ise. Ma paraku tõesti ei saa öelda, et millegagi oleme kunagi kohutavalt mööda pannud oma valikutes. Pigem oleme õppinud seda, et kvaliteetne ja hästi disainitud ese või materjal on kallis ja tänu sellele ka kindlasti oma ostu väärt.

Pigem on olnud julgeid õnnestumisi, kui läbikukkumisi sisustuses. Näiteks eelmises korteris valitud tibukollased vannitoaplaadid kombinatsioonis erkoranži ja salatiroheliste seinaplaatidega tõid läbi kogu kasutusaja näole naeratuse. See apelsinikarva vannituba mõjus nii meile endile terapeutiliselt, kui ka pani meie külalised komplimente tegema.

Lemmikese kodus. Lemmiklinn. Lemmikbränd.

Minu Austria kunstnikust sõbranna Ida Rätheri maal “Elupuu” elutoa seinal. Barcelona, ma usun. Lemmikbränd –  ei teagi. Viimasel ajal olen süvendatult uurinud Hermes’ loomingut. Aga Eesti brändidest – kindlasti Kristina Viirpalu imekaunis looming.

Suurim nõrkus?

Toodetest keraamika ja klaasist dekoratiivesemed. Käsitööküünlad, ruumiparfüümid ja seebid. Elamustest kindlasti reisimine ja inspireerivad, tegusad isiksused.

Mis on olnud suurim õppetund selles äris?

Ma arvan, et palju õppetunde on veel ees. Aga head ja silmaringi avardavad õppetunnid tulevad kindlasti erinevate ärikultuuride tundmaõppimisest. Õnneks, pole minu teele erilisi “kaabakaid” sattunud. Asjad võtavad alati rohkem aega, kui sa selleks planeerid.

Kus näed ennast ja Miuriot viie aasta pärast?

Tugeva ja elujõulise sisustustooteid ja siidirätikuid pakkuva rahvusvahelise disainibrändina, kellel on oma pood ja kümneid-sadu edasimüüjaid üle kogu maailma.

Miurio on professionaalne partner sisearhitektidele ja sisekujundajatele sisustustekstiilide valikul.

Millist nõu annaksid ambitsioonikale disainerile, kes soovib luua ka oma sisustus- või moebrändi?

Ambitsioonikus on vaid kõige algus, see on jäärapäisus, mis tuleb protsessis kindlasti kasuks. Loo, võta ette, tee, otsi häid koostööpartnereid, vii ellu oma plaanid ja unistused. Ja tea, et see kõik on vaid lüli elukestvas protsessis.

Tänapäeval “korraks” midagi ära teha või tähelepanu püüda pole enam nii raske. Raske on olla järjekindlalt töö- ja ideederohke, energiline, inimestele pikaajalist väärtust pakkuv ja oma tõekspidamistele kindel inimene ja hea disainer.

Lemmik mantra või tsitaat, mille järgi elad.

Ma arvan, et mul ei ole sellist. Või kui, siis: “OM.”