Tallinna Fotokuu: sipelgad põrandapragudes, valgusekiired keldris, karjeid näitusesaalis

  • Rääkisime 1. septembril algava Fotokuu kunstilise juhi Laura Tootsi ja tegevjuhi Kadri Laasiga sellest, mis on ja mis ei ole tänapäeval foto.

Fotokuu juhid Kadri Laas ja Laura Toots. Foto: Helen Melesk
Millel on tänavuse Fotokuu fookus?
Fotokuu ei lähtu kindlast temaatikast, vaid igal programmi osal on olnud vabadus olla täpselt see, mida on soovinud kuraator või kunstnik. Ometi näib, et Fotokuu avanäitus “Visuaalkurnatus” on andnud jumet ka ülejäänud programmile, rääkides laiapõhjaliselt mitmetest olulistest murdepunktidest minevikus, olevikus ja tulevikus – nendeks on näiteks majanduskriisid, fotograafia areng, kaasaegsed pilveserverid, lisaks ka ilma kaamerateta kujutiste loomine tulevikutehnoloogia abil.

Märksõnad nagu aja kulgemise poeesia, tulevikust unistamine, emigratsioon ja hõivamine vihjavad biennaali isetekkelisele sisulisele selgroole.

Mis on (ja ei ole) tänapäeval foto?
Tallinna Fotokuu on alates esimesest toimumiskorrast 2011. aastal oma nimele vaatamata oluliseks pidanud laiemalt kaasaegsele kunstile keskendumist.

Fotokuu uute juhtidena tööd alustades otsustasime ka meie alles jätta biennaali senise nime, mis tuletab järjepidevalt meelde, et tänapäeval kõik ongi fotograafiline ja juba fotografeeritud (röntgen, digitaalsed mikroskoobid, satelliitfotograafia, street-view jne).

Oleme 2017. aasta programmi koondanud maali- ja fotonäitusi, installatsioone, residentuure, raamatuesitlusi, stuudiokülastusi, filmilinastusi nii kultuuriasutuste sees kui ka avalikus ruumis. Näha saab muuhulgas sipelgaid põrandapragudes, valgusekiiri keldris, fotosid põrandal ja kuulda helikarjeid näitusesaalis.

Fotograafilisuse tuuma ja selle olulisust tänapäeval soovimegi koos külastajatega tiheda publikuprogrammi raames arutada.

Laura Kuusk, 360° video “Kaver”, 21’ 29’’ katkematu loop, 2017
Kuidas te lõite tänavuse programmi, valisite osalevad kunstnikud? Kes on kõige põnevamad autorid, kelle tööd ei tohiks nägemata jääda?
Programmi koostamisel lähtusime eesmärgist olla mitmekesine ja põimunud, seda nii kunstnike, kuraatorite ja eri publikugruppide kaasamisel kui ka eri mastaapide ja ajalooga näitusepaikade valikul. Kogu programm toimub silmapaistva arhitektuuri või linnaruumilise mõjuga hoonetes Tallinnas ja Narvas.Kunstnike ja kunstiteoste seas on pikaajalisi isiklikke lemmikuid kui ka autoreid, kellega oleme koos töötamist pikalt oodanud. Meie kahel rahvusvahelisel grupinäitusel Tallinna Kunstihoones ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis analüüsivad osalevad kunstnikud fotograafilisust ning kujutisi laiemalt.Need näitused on kindlasti huvitavad kollektiivsed maailmad, mida soovitame külastada, et mõtestada ka eelmist küsimust – millegi fotoks ja/või kunstiks pidamist.Oluliseks biennaali osaks on samuti soolofookusega galeriide programm Tallinna galeriides, kus on peaasjalikult väljas Eesti kunstnike uued teosed.Nende kõrval on veel mitme erisuguse formaadiga üritusi – kunstnike lühifilmide programm kinos Sõprus, installatsioon Vabaduse väljakul, avatud stuudiote programm üle linna, fotokunstimess Telliskivi Loomelinnakus ja palju muud.Kui osalevate kunstnike nimekiri võtab esmalt silme eest kirjuks, siis võib külastaja teha Fotokuu programmiga tutvust valides alustuseks just mõne ülalpool mainitud formaadi.Millest räägib Anthea Buysi kureeritud Fotokuu peanäitus “Visuaalkurnatus” Tallinna Kunstihoones ja Fotomuuseumis?
Kutsusime Anthea Buysi selleaastase biennaali avanäitust kureerima, kuna meid paelus tema varasem kuraatoripraktika, milles oli kombineeritud teooria ja luiskelood, mis kogumina tutvustas meile tema uudishimu kaasaegse maailma vastu ja huvi kommenteerida meid ümbritsevat omanäolisest ilukirjanduslikust aspektist.

Seesama võttestik on jäänud kesksele kohale ka kõnealusel näitusel, kus saame tutvuda fiktiivsete tegelaste ja olukordadega, mis näituse kulgu oluliselt mõjutanud.

Anthea ise on öelnud, et näitusel “Visuaalkurnatus” kasutatakse fotograafia mõistet pigem lähenemisviisina visuaalsele maailmale kui kindlate tehniliste omadustega piirduva vahendina.

Seda mõtet me ka siinkohal rõhutaks – kuidas ja milliste vahenditega me end nii indiviididena kui ka ühiskonnana tänapäeval tutvustame ja mõtestame.

Kristina Õllek, Vaade teosele “Moondunud käed”, 2017


Kuidas on Tallinna publik reageerinud Fotokuu näitustele ja teemadele?
Tallinna Fotokuu algab peatselt ja kestab kaks kuud – 1. septembrist 29. oktoobrini, mistõttu tagasiside on veel tulemas.

Näitustele lisaks on meie jaoks väga oluline biennaaliülene publikuprogramm, mille raames toimuvad kümned üritused mainitud näitusepaikades.

Tallinnas ja Narvas toimuvad Fotokuu näitused on platvormiks näiteks kooligruppidele suunatud haridusprogrammile, mis toimuvad eesti ja vene keeles. Haridusprogrammide peamiseks eesmärgiks on arendada õpilaste visuaalset lugemisoskust, kujundada huvi kaasaegse kunsti vastu ja arendada võimet kaasaegse kultuuri nähtusi kriitiliselt analüüsida.

Kümned taolised sessioonid näitustel on kõige otsesem võimalus saada siirat tagasisidet ja tekitada diskussioone külastajatega.

Olulise laiendusena oleme koostöös Müürilehega loonud visuaalkultuuri erinumbri, kus on vaatluse all mitmed biennaalil käsitletavad teemad. Visuaalkurnatuse mõistele aitavad sisu anda tekstid kommunikatsioonist, simulatsioonist, spetsiifilisemalt nägemise neurobioloogistest alustest ja  röntgenkiirguse avastamise kaasmõjudest visuaalkultuurile. Loodame just ajalehe levi abil nendest nähtustest veelgi laiemalt ülevaadet anda.

James Webb, “Rida isiklikke küsimusi, mis esitati Fotomuuseumis fotole tähisega “F. Freiberg. 1859””, heli- ja fotoinstallatsioon, 2017

Kas sulle tundub, et Eestis on huvi kaasaegse fotograafia vastu kasvanud?
Usume, et huvi kaasaegse kunsti, sealhulgas fotograafiliste kujutiste ja nende mõtestamise vastu, kasvab. Kuna aga tehnoloogia areng on kiirelt jõudnud käesolevasse faasi, ei pruugigi näiteks lapsed teada, kuidas fotograafiline kujutis üldse tekib.

Nutitelefonide pildikvaliteet ja pildistamise hõlpsus on tekitanud tuhandeid kujutisi meie kaameratesse, mida mitte keegi ei pruugi kunagi näha. Kujutiste arv on tänapäeval hüppeliselt kasvanud.

Samas arvame, et just nende kujutiste analüüsimine ja positsioneerimine kaasaegse kunsti terminoloogias vajab kindlasti palju tööd ja seda mitmel rindel – koolid erinevatel haridusastmetel, näitusepaigad, ühiskondlikult laiem kultuuri tunnustamine.

Selle jaoks, et kultuuris aktiivselt kaasa rääkiv ja sellel väljal töötav järgmine põlvkond peale kasvaks, me eelkõige töötamegi.

Mis on ürituse Professional Week sisu? 
Fotokuu Professional Week (26.09.–01.10.17) on erialaste kontaktürituste nädal, mille ajal on pea kõik meie põhiprogrammi osad avatud ning mille jaoks lõime ka intensiivse lisaprogrammi koos loengute, vestlusringide, kuraatorituuride ja muuga, et selle abil nii Fotokuu biennaali kui ka väliskülalistele laiemalt siinset kunstivälja tutvustada.

Ühe olulisima mitmepäevase sündmusena toimub selles ajavahemikus ka kaheksas Eesti Fotokunstimess, seekord taas Telliskivi Loomelinnakus.