Trendika Balti jaama turu kohal asus kunagi õõvastav varjusurnute kodu

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
Foto: Tõnu Tunnel/ESL

19. sajandil liikus Euroopas ringi igasugu verdtarretavaid õudusjutte inimestest, kes surnute pähe maha maetud ja siis hauas meelemärkusele tulnud – seetõttu pidas veidrikust tohtrihärral Heinrichsenil oli kinnisidee, et Tallinna tuleb rajada varjusurnute hooldusmaja.

uuenenud Balti jaama turg pälvis tänavusel Arhitektuuripreemiate jagamisel ka rahva lemmiku tiitli. Foto: Silvia Pärmann

Tänase Jaama turu kohal avati vahetult enne raudtee ehitust 19. sajandi teises pooles salapärane varjusurnute kodu. Veidrikust tohtrihärra Heinrichsenil oli kinnisidee, et Tallinna tuleb rajada varjusurnute hooldusmaja. Liikus ju tollal Euroopas ringi igasugu verdtarretavaid õudusjutte inimestest, kes surnute pähe maha maetud ja siis hauas meelemärkusele tulnud. Tohtrihärra pärandas oma vara linnale tingimusega, et selle eest rajatakse Kopli surnuaeda viiva tee äärde varjusurmas olevatele inimestele varjupaik, kus neid siis päästa saaks. Sugulased võisid oma lahkunu sinna hoiule viia – ehk ärkab äkki veel surnust üles. Samas pidi olema eraldi tuba mõne voodiga, kus ülestõusnud võiksid rahus oma tuleviku üle järele mõelda.

Linnavalitsus suhtus testamendi täitmisse väga skeptiliselt ja nii võttis hooldekodu rajamine tervelt kümmekond aastat. 1865. aastal ilmus lõpuks kohalikus ajalehes kuulutus, kus erakordsest võimalusest Nunnavärava taga nr 3 krundil kõigile linnakodanikele teada anti.

Paraku ei ärganud aga surnud üles. Õige pea levis linna peal kuulujutt, et asutuse perenaine ei lase voodeid asjata tühjana seista. Kuna patsiente just väga palju polnud, muutus see võõrastemajaks, kus rändajad öömaja said.

Paar aastat pärast Balti raudtee valmimist müüdi varjukodu hooned oksjonil maha. 1870. aastatel kerkisid sinna kolm paekivist pikka laohoonet, mille juurde viisid ka raudteeharud. 1885. aasta linnaplaanil on need esmakordselt näha.

Balti raudtee lugu algas aga 1862. aastal, mil Eesti esimene raudtee-ehituse projekt esitati kohaliku rüütelkonna initsiatiivil Venemaa rahandusministrile. Taotleti raudteetrassi ehitamist Peterburi-Tallinn-Paldiski. Pärast mitmeid äraütlemisi valitsusametnike poolt lõpuks luba ehituseks siiski saadi.

1870. aastal valminud Balti raudtee peajaamaks oli Balti jaam. Otto Rudolf von Knüpfferi projekteeritud ilus jaamahoone avati 24. oktoobril (uue kalendri järgi 5. novembril) 1870. Tsaariaegse vaksalihoone paemüürid on suures osas alles 1967. aastal avatud uue jaamahoone sees.
Koos Balti jaamaga avati 1870. aastal ka Balti Raudtee Peatehased. Aastail 1873–1874 laiendati peatehaseid ning ehitati kuuekohaline veduridepoo ja töökoda, mis on tänaseni säilinud peaaegu algsel kujul koos hilisemate juurdeehitistega. Hooned olid kasutusel veduridepoo, vaguniremonditsehhi- ja töökojana kuni 2015. aasta kevadeni, enne kui seda Depoo Turuks ümber ehitama asuti. 19. sajandil Balti raudtee ehituseks Inglismaalt tellitud raudteerööpad hoiavad senini üleval Depoo kahe vaguni kohal olevat varikatust.

Nõukogude ajal asusid endistes Kniepi ja Verneri paekivist laohoonetes linna remondivalitsuse kesklaod. Balti jaama turg avati laohoonete alal 1. oktoobril 1993. Jaama turust sai kahtlase kuulsusega, kuid kohaliku rahva poolt külastatav paik – omaette märk varakapitalistlikust Eestist.

2002. aasta jaanuaris kirjutasid ajalehed suurest tülist, mis tekkis turu müügi ümber. Asjaga oli seotud skandaalne ärimees Meelis Lao.

KOKO arhitektide loodud uus turuhoone pälvis arhitektuuripreemiate jagamisel rahva lemmiku tiitli. Foto: Silvia Pärmann

Omaaegset turumelu aitab aga elustada see 2007. aastal ajalehes ilmunud reportaaž:
“Pealinna puhta ja pepsi pürjeli jaoks, kes elab põllu peal papist laenumajas ja sõidab liisitud Korea autoga, on Balti jaama turg üks tõeliselt fui! fui! koht, kus tuiavad ringi nõtkuvate põlvedega narkomaanid ning päise päeva ajal röövitakse rahakotte. Oi, kui kohutavaid linnalegende on jaama turu kohta liikvel! Põlistele Kopli ja Kalamaja elanikele aga meeldib see turg väga. Vanemale generatsioonile peamiselt seetõttu, et siin müüdavad toiduained on soodsamate hindadega kui pealinna teistel turgudel. Balti jaama turg on pealinnas ainus koht, kus veel võib osta ehtsa nõukaaegse kombinee või meeste atlasstrussikud, viltsaapad “proštšai, molodost” või vaese mehe sauna mõõtu rinnahoidja, müüakse aga ka kitleid, toatuhvleid, saunavihtu, pesuseepi jm. Ning muidugi turu vanakraamiletid! Hakkab kodus kraan tilkuma, on vaja mingit tihendit, mutrit, torupõlve? Astuge läbi jaama turult – pole olemas niisugust jubinat, mida siin ei leiduks. Nooremale põlvkonnale pakuvad aga lõputut avastamisrõõmu turu ohtrad sekkarid ehk second-hand müügikohad. Siit võib saada kõike: pruugitud külmikust Bally kingadeni. Kuhu veel minna, kui ees ootamas stiilipidu? Või kui tahaks 15 krooni eest millegagi garderoobi värskendada? Säästlikule inimesele on Balti jaama turg väärt ostukoht ja selle sulgemine kui tõeline kuritegu linnarahva vastu.”

Juba 2007. aastal hakati räämas turu asemele plaanima kaubanduskeskust. Vaidlusi tekitas turuhoone kõrgus. Läks siiski veel ligi kümme aastat, kui Kalamaja kiirele arengule jalgu jäänud turg lõpuks uuenduskuuri alustas.

2016. aastal jaanuaris asus Astri Grupp senise Balti jaama turu asemele ehitama moodsat turuhoonet, säilitades ajaloolistest paehoonetest võimalikult suure osa. Nurgakivi pandi pidulikult sama aasta 16. juunil. Jaama turg leidis samal ajal ajutise peavarju vastavatud Depoo Turu alal kõrvalkinnistul Telliskivi 62.

Staažikad turukliendid. Foto: Silvia Pärmann

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.