Triin Kerge: “Mind huvitab igapäevaelus poeesia leidmine ja selle tõlgendamine”

  • Triin Kerge seeriat “Kodukoht”, mis dokumenteerib Eesti kodusid 25 aastat pärast taasiseseisvumist, näeb Juhan Kuusi Dokfoto Keskuses avatud näitusel “Perifeeria – Kihnust Lõuna-Aafrikani” . Rääkisime fotograafiga dokumentalistika tähtusest ja selle seeria saamisloost.

Triin Kerge seeria “Kodukoht” näitusel "Perifeeria - Kihnust Lõuna-Aafrikani". Foto: Silvia Pärmann

Kuidas sul tekkis huvi just dokumentaalfotograafia vastu?
Mind huvitab, kuidas inimesed elavad, milline on nende igapäevaelu ja väikesed nüansid nende elude juures. Igapäevaelus poeesia leidmine ja selle tõlgendamine ning kajastamine on minu jaoks huvitav. Alates ajast, mil hakkasin fotograafiaga tegelema, tundsingi, et läbi dokfoto saan kõige paremini kajastada enda jaoks huvitavaid teemasid.

Mis või kes sind inspireerib?
Nagu eelnevalt ka mainitud, siis kõige rohkem inspireeribki mind just igapäevaelu. Kui aga rääkida fotograafidest, kes mind läbi aegade inspireerinud on ja kelle tööde juurde ma lõpuks ikkagi tagasi jõuan, siis üheks neist on kindlasti Nigel Shafran.

Vaadates tema töid ikka ja jälle, on tihti tunne, nagu külastaks vana head sõpra või käiks üle pika aja kodus. Tema esmapilgul natukene igavates fotodes on minu jaoks just see igapäevaelu ilu ja mõttetus nii selgelt välja toodud.

Näitusel on väljas seeria elutubadest üle Eesti, mis erineb väga kodu- ja sisustusajakirjade vaadetest Eesti kodule.  Mida said teada Eesti tänapäevastest kodudest selle töö käigus?
“Kodukoha” seeria on teostatud eesmärgiga kujutada Eesti kodu sellisena, nagu see on. Läbi koduste interjööride vaatleb see Eesti kultuuri ja ajalugu.

Minu jaoks oli huvitav, kuidas läbi isikliku ruumi avaneb ühiskonna ajalooline kontekst. Meie ümbrus, seal hulgas meie kodud, on pidevas muutumises ja tavaelus jäävad need muutused tihtipeale tähelepanuta. Leidsin, et on huvitav aeg vaadata Eesti kodusid just 25 aastat peale taasiseseisvumist.

Kuidas sa lähenesid võõrastele inimestele ja palusid luba nende kodu pildistada?
Võõrastele inimestele lähenesin nende ustele koputades ja palusin nende abi projekti teostamisel.

Kas see on projekt, mida tahaksid jätkata või korrata näiteks 25 aasta pärast?
Ma olen tihti mõelnud, et see projekt võiks olla selline, mida võiks teha maailma eri paikades. Ma pole mõelnud, kas või kuna ma võiks selle projektiga jätkata aga ma ei oska öelda, kuidas ma tunnen 25 aasta pärast, seega ma ei välista seda.

Millega praegu töötad, millise projektiga tahaksid töötada ja kus sinu töid järgmisena näha võib?
Hetkel töötan ühe isiklikumat laadi projekti kallal, mis räägib inimestevahelisest lähedusest ning seda saab näha galeriis Positiiv novembri lõpus.

Ühe “Kodukoha” saab galeriist postkaardina ka endale kaasa osta. Foto: Silvia Pärmann

Laupäeval, 26.augustil kell 17-19 toimub Dokfoto Keskuses kohtumine dokumentaalfotonäituse “Perifeeria – Kihnust Lõuna-Aafrikani” kuraatorite Kristel Lauri ja Toomas Järvetiga ning fotograafi Triin Kergega.

 

LOE KA: Birgit Püve kõnnid perifeerias ja dokumentaalfotograafia piiril

Helen Ree: “Mulle meeldivad fotod, mis panevad sügavamalt hingama”